Ohtlike ainete kaubaveol võid kokku puutuda mõistetega UN kood (UN code) või UN number. Antud kaks mõistet on sünonüümid. Selgitame, millega täpsemalt tegemist on.

UN kood (või UN number) on ÜRO poolt väljatöötatud neljast numbrist koosnev ohtliku aine või eseme (näiteks lõhkeaine, kergestisüttiv vedelik, mürgine aine jms) identifitseerimise number, mida kasutatakse rahvusvahelises transpordis. Rahvusvahelised lepingud, mis käsitlevad erinevaid transpordiliike, põhinevad ÜRO poolt välja antud ohtlike ainete vedusid puudutavatel soovitustel.

Kui Sind huvitab mõne konkreetse ohtliku aine UN kood, kasuta tööriista SIIT

Osadel ohtlikel ainetel on unikaalne UN kood (akrüülamiidil näiteks UN2074). Teatud ainerühmadel või kemikaalidel (mille sisaldus ja omadused on sarnased), on identne UN kood (näiteks tuleohtlike vedelike korral, kui ei ole sätestatud teisiti, on see UN1993)

Tahkes olekus kemikaali UN kood võib erineda UN numbrist, mis on antud kemikaalil vedelas olekus. Viimase eelduseks on fakt, et sama aine ohtlikud omadused varieeruvad ning ained on erineva kontsentratsiooniga.

UN koodidega on seotud ohu indikaatorid (hazard identifier), mis määravad üldise ohu klassi (hazard class) ning vajadusel allüksused. Ohu klassi ei ole võimalik tuletada UN koodist, see tuleb vastavatest tabelitest üle kontrollida. Saad seda kontrollida SIIT

Ohu klassid:

• Klass 1 – lõhkeained ja neid sisaldavad eriveod;
• Klass 2 – suru- ja veeldatud gaasid (näiteks propaan, butaan);
• Klass 3 – kergesti süttivad vedelikud (näiteks bensiin, petrooleum);
• Klass 4.1 – kergestisüttivad tahked ained (näiteks filmid, tikud);
• Klass 4.2 – isesüttivad tahked ained (näiteks õli sisaldavad puu villajäätmed);
• Klass 4.3 – veega kokkupuutel eralduvad põlevad gaasid (näiteks kaltsiumkarbiid); 7
• Klass 5.1 – põlemist soodustavad ained (näiteks vesinikperoksiid);
• Klass 5.2 – orgaanilised ülihapendid (näiteks bensüülperoksiid);
• Klass 6.1 – mürgised ained (näiteks tõrjevahendid);
• Klass 6.2 – nakkusohtlikud ained (näiteks kasutatud süstlanõelad);
• Klass 7 – radioaktiivsed materjalid (näiteks tuumajäätmed);
• Klass 8 – sööbivad ained (näiteks väävelhape);
• Klass 9 – muud ohtlikud ained ja eriveod (näiteks asbest, liitiumpatareid, teatud pääste- vahendid lennukitele).