Transport ja logistika uksest ukseni | ETS LogistikaTransport ja logistika uksest ukseni | ETS Logistika

Aleksander Bankiiri intervjuu Virumaa Teatajale: meie lugu

Virumaa  Teataja tegi huvitava intervjuu ETS Logistika Sassiga ning tema jõudmisest logistika juurde. Alljärgnevalt on esitatud redigeerituna ilmunud artikkel.

Aleksander Bankiir leiab mu Viimsi kohvikus ise üles. 29-aastane Aleksander on elus proaktiivne, ettevõtte juhina eelistab ta parema tulemuse saavutamiseks oludele reageerida.

Ettevõtluseni jõudis ETS Logistika rajaja, kellel pole suguvõsas ühtegi ettevõtjat, läbi põnevate keerdkäikude. “Käisin seitsmenda klassi lõpuni Sõmeru põhikoolis ja siis Rakvere reaalgümnaasiumis. Põhjus, miks ma sinna läksin, oli näitering Karla. Tollal oli kaks konkureerivat näiteringi: üks Rakvere gümnaasiumi, teine reaalgümnaasimi oma. 

Ja see oli üks mõjukaimaid asju minu elus. Võibolla üks suurimatest kogemustest, mis minuga Rakverest kaasa on tulnud,” rääkis Aleksander Bankiir. Seejärel läks ta kaitseväkke Tapale.

“Olen reservohvitser. Kui tuleb mobilisatsioon, võin juhtida õhutõrjerühma. Ja peale ajateenistuse lõppu viskas ema mu kodunt välja,” ütles ettevõtja muigelsui. “See jääb mulle eluks ajaks meelde. Ema ütles mulle sedasi: “Ma ei kavatse ühtegi su lõbu kinni maksta.” Ja ma solvusin ta peale. Võtsin oma neli kotti ja sõitsin Tallinnasse, kus vend võttis mu õnneks oma korterisse,” rääkis Bankiir.

Venna kaudu sai ta valvuriks tööle. “Vend oli mul Eesti noorim pataljoniülem, sõjaväelane,” sõnas ettevõtja. Tegu oli logistikapataljoniga – ja see oli koht, kus noormehe ellu tuli esimest korda sõna “logistika”.

aleksander bankiir

Töö kõrvalt läks ta seda ülikooli õppima. Programm oli karm: päeval nühkis koolipinki, öösel valvas sõjaväe vara. Niisugune olukord kestis ajani, mil noormees sai tööd ühes Eesti suurimas logistikaettevõttes ACE Logistics.

Seal nägin esimest korda päris logistikat: maantee-, lennu- ja meretranspordi korraldamist. Siis vahetasin töökohta ja läksin ühte väiksemasse logistikaettevõttesse, mis oli Kreenholmi Manufaktuuriga väga tihedalt seotud,” sõnas ettevõtja.

Seal sai ta noore mehena karastuse – tuli ette kohtumisi, kus juba kell 9.15 võeti konjak välja.

Seal sain tõeliselt karmi elukooli: kuskil Vene urkas ärikohtumistel käimine, Vene piiri ületamine, suurte Vene ärimeestega viinajoomine, kui ise olin alles pudrulõug,” meenutas ta. Suure ja väikese ettevõtte vahe seisnebki tema kogemuse põhjal selles, et suures oled pigem “pehmes pallis”, aga väiksemas firmas peab olema valmis selleks, et vajadusel tuleb kõike teha.

Seejärel tegi Aleksander Bankiir elus suure kannapöörde. “Otsustasime armastatuga, et läheme Austraaliasse. Nagu kõik. Olin väga kõhklev, aga tüdruk rääkis mu ära. Ta oli Inglismaal õppinud ja maailmalembesem kui mina ja sai mu nõusse. Seal olin ma aasta aega. See oli elumuutev aasta,” rääkis ettevõtja.

Juhtus nii, et juhusliku vestluse käigus uuriti noormehe aktsendi kohta. “Küsiti, kas mul on vene aktsent. Mu isa on ukrainlane, nii et ma oskan vene keelt. Ise arvan, et mingit aktsenti mul pole, pean end sada protsenti eestlaseks. Aga ütlesin, et räägin vene keelt,” jutustas mees.

Nõnda juhtuski, et juba järgmisest hommikust alates töötas ta ühe usbeki firmas Brisbane’i sadamas, kus tal tuli juhtida nii austraallasi kui ka venelasi.

Ühel ööl, aastaid tagasi – päriselt oligi öö – tuli mul mõte, et tahan oma ettevõtet. Ja nüüd lähebki kuues aasta ETS Logistikas.”. Ettevõtte käive on tänaseks üle miljoni euro ja igal nädalal lisandub uusi kliente. Iga uus klient on kulla väärtusega.

Kaugjuhtimine

Kaugtöö on Aleksander Bankiiri ärifilosoofiaks ja ettevõtte on samamoodi üles ehitatud. “See on täiesti tavaline egoism. Kui inimene läheb kuhugi tööle, siis teda ei koti ülemus või see, kuidas viimasel läheb. Teda huvitab oma töö, palk ja enda pere käekäik.

Minu eesmärk on see, et töötajal oleks ettevõttes mõnus olla. Kui sa annad inimesele võimaluse ise otsustada, siis hakkab ta aega tulemuslikumalt planeerima ja muutub produktiivseks,” ütles ettevõtja. Bankiiril on ükskõik, kas töötaja on kontoris või trussikute väel kodus. Tähtis on see, et töö oleks tehtud.

Vähem kui kümneliikmeline meeskond kohtub kord nädalas. Lisaks on veel nädalalõpukoosolek, mis kestab täpselt kümme minutit. Kohustuslikud kontoritunnid on Aleksander Bankiiri jaoks kui punane rätik – on liiga palju ettevõtteid, kus tekitatakse suur probleem sellest, et töötaja lahkub kontorist viisteist minutit enne tööpäeva lõppu. Samas võib tegemist olla geniaalse töötajaga.

Küsimusele, mida ta oma kogemustest õppinud on, vastab mees nii: “Ära tee kellegi ideid maha! Välja pakutud idee võib olla karjuvalt loll, aga kui sa korra inimest materdad, siis ei räägi ta enam kunagi.

Töötajat vali nagu naist

Päeval, mil Aleksander Bankiir sai aru, et ETS Logistika ongi “päris töö”, pidi ta palkama oma esimese töötaja. Kõige suurem hirm oli see, kuidas inimest usaldada. See kartus on talle tänaseni jäänud. “Umbes nagu naist valiks, ei saa uisapäisa valikuid teha. Me transpordime ju kaupu, mille väärtus ulatub sadade tuhandeteni. Ehk kui üks auto peaks kukkuma Pirita jõkke, siis on minul magamata öö,” rääkis Aleksander Bankiir.

Vigu ta ei karda, aga oluline on hoolitseda selle eest, et juhtunud äpardused ei korduks. ETS Logistikas järgitakse LEAN-metodoloogiat, mis tähendab süsteemselt ebaefektiivsete tegevuste identifitseerimist ja kõrvaldamist protsessidest.

Viimasest tuleneb omakorda standardiseeritud töökorraldus, mis on nõuete kogum, mille järgi toimivad kõik protsessid, ja kui ei toimi, siis tuleb seda muuta. Sisuliselt tähendab see, et kohe, kui olukord muutub, tuleb ka protsesse muuta, kiirelt reageerida – et oleksid oskused uues situatsioonis käituda.

LEANi peab ta paremaks kui ISO-sertifikaate, need pole väga paindlikud. “On teada, et mõned firmad esitavad veel südaööl oma dokumente, selleks et saaks hankel osaleda …,” kõneles ta.

Kiirküsimused Aleksander Bankiirile

Kuidas majandusel läheb?

“Tundub, et praegu on selline paigalseis. Eksporti on vähemaks jäänud, impordiartikleid on veidi peale tulnud. Tuleb hajutada riske, ei tohi end vaid paari suure kliendiga siduda. Eks ole ka lugusid, et suurel firmal on olnud pankrot, peale mida läheb ka posu sellega seotud väikseid päkapikke kasti sisse.

Oleme võtnud sihiks, et muutuvatele oludele tuleb kiiresti reageerida. Oleme suurte tegijate kõrval ju nagu pisikesed jänesed. Kui tahame võimsatele firmadele hakata ära tegema selles, milles nemad on head, oleme kadunud.”

Mis teid motiveerib?

“Oleks vale öelda, et tulemus mind ei motiveeri. Kasutan elus liiga palju igasuguseid mõõdupuid. Tegelikult ongi see vendade Bankiiride viga, et mõõdame asju natuke üle, ka koduse majapidamise suudame Excelissse kanda. Peame end vahepeal raputama. Elus on ka muid asju peale töö. Olen sihiks võtnud rahu ja pere. Järgmise aasta jooksul kolin Rakvere valda metsa sisse.”

Kas ma peaksin ettevõtjaks hakkama?

“Pead omale ise selgeks tegema, mida tahad. Ettevõtlikkus ei ole ju ainult see, et teen oma firma. Võid teha ka mõne hulluse ja võtta pudeli viina ja minna magada Hiina müüri peal – nagu mu üks sõber käis. Või on sul farmikene, mida teed. Oluline on olla ettevõtlik, mitte ilmtingimata ettevõtja. Kui  inimese jaoks on mõõdikuks palk, siis vean kihla, et suur osa ettevõtlike spetsialistide palkadest Eestis on suuremad (ühtlasi ka stabiilsemad ning vähem riski omavad), kui Eesti mikroettevõtete omanike sissetulek. Veel kord – oluline on ettevõtlikkus.”.

Peaasi on, et kaifiksid seda, mida sa teed. Respekt. Rohkem juttu pole. Mulle meeldibki selline naiivne ettevõtlikkus, mille puhul asju üle ei mõelda.  Elus võidab see, kes suudab suurima rahuloluga siit minna.

Küsi pakkumist
vastame minutitega.

Meil on hea meel kirju saada! Kirjuta oma hinnapäring või küsimused allolevasse vormi, saada ära ja me vastame Sulle kohe!