Hiina raudteetransport on kiire, soodne ja kliendile väga mugav. Millest on see tingitud? Kuidas toimuvad Hiina ja Eesti vahelised konteinerveod mööda raudteed?

Kiirus ja kvaliteet. Hiina ja Euroopa raudteetranspordi kiirus ja kvaliteet (sh piirijaamades toimuv alusvankrite vahetus) on viimase dekaadiga oluliselt paranenud. Näiteks 2017. a alguses saabus pilootprojektina rong Ida-Hiina linnast Yiwust Suurbritanniasse 34 konteineriga 18 päevaga. Raudteetranspordi kiirus on paranenud eelkõige Hiina Rahvavabariigi, Kasahstani, Mongoolia, Venemaa ja Euroopa riikide tehtud hiiglaslike investeeringute hulga tõttu nii kodumaise kui ka Euroopa suunalise raudteevõrgu arendamisel.

Hiina ja Euroopa vahelise raudteeühenduse suurimaks väljakutseks on olnud ja on siiamaani rööpmevahede erinevus. Enamikus Euroopas ja Hiinas on rööpmevahed 1435 mm. Venemaal, SRÜ riikides, Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes aga 1520 mm. Rääkimata erinevatest elektrisüsteemidest, lubatud kandevõimetest jms. Kuna rööpmevahed on erinevad, vahetatakse piirijaamades alusvankreid. Selleks kasutatakse teelõike, kus on topeltrööpad alusvankrite vahetamiseks. Ühest otsast laieneb teelõik 1520 mm-ni, teisest otsast kitseneb 1435 mm-ni. See on aga väga aeganõudev tegevus, mis transpordiaega pikendab.

Tänaseks on Hiinal Euroopa suunal kolm toimivat raudteekoridori:

• nn lääne suund läbi Alatawi kuru (Ālāshānkǒu zhàn) Xinjiangist Kasahstani
• nn keskmarsruut läbi Erenhoti Mongooliasse
• läbi Manzhouli Kirde-Venemaale

Hind vs kiirus. Vaatleme siinkohal suuri koguseid (st paarisajast kilost kuni mitmetuhande kiloste saadetisteni välja), kuna mandritevahelised pisipakiveod teostatakse üldjuhul õhutranspordiga. Hiina-Euroopa vahelisel kaubaveol on suuremate kaupade korral eri transpordiliikide järjestatus alates veohinna kallidusest odavamani järgnev: lennu-, raudtee- ja meretransport.  Hind tuleneb transpordi kiirusest. Näiteks kahe paarisaja kilose aluse transport Shanghaist Tallinnasse lennutranspordiga kestab eeldavalt 1-8 ööpäeva (lennuveod jagunevad ekspress- ning tavasaadetiseks, millest tuleneb transpordiaja erinevus), raudteetransport 25 päeva ning meretransport 45 päeva.

---

Olgu siinkohal lugejale selgituseks, et raudtee- ja meretranspordis kasutatakse mõistet osakonteinervedu. See tähendab, et kaubavedu telliv klient ei pea broneerima kogu konteinerit oma kaubale, vaid saab broneerida osa sellest. See tähendab, et lähteriigi transpordifirma komplekteerib ühte konteinerisse erinevate klientide saadetised, mis veohinna ühe kliendi jaoks soodsaks muudab.  Seega kuigi laevale või rongile laetakse peale sadamas või raudteejaamas üks konteiner, võib see sisaldada kümnete erinevate klientide kaupasid.

---

Millised on veoliikide hinnaerinevused eeltoodud Shanghai paari kahesajakilose aluse näite puhul? Lennutranspordi tariif on sellisele kaubale eeldatavalt 1000 EUR, raudteetransport 500 EUR ning meretransport 250 EUR. Nimetatud tariifid on eeldatavad ja umbkaudsed, sest lõpphinnad sõltuvad tarnetingimusest, aluste mõõtudest, kauba tüübist, hooajast jms, kuid annavad lugejale aimu suurusjärkudest.

Raudteetransport on tänasel päeval kallim kui meretransport. Selline veohindade omavaheline suhe ei pruugi aga igavesti kesta. Peamine põhjus, miks raudteetransport on hetkel kallim kui meretransport on asjaolu, et oluliselt rohkem kaupa transporditakse idast läände (Hiinast Euroopasse) ning paljud rongid sõidavad Euroopast Hiinasse tagasi tühjalt. See aga tõstab oluliselt edasi-tagasi sõidu omahinda.

Sellest hoolimata on Hiina hetkel Euroopa suurim kasvav eksportturg ning Euroopa toodete eksport Hiina on järsult kasvanud. See tähendab omakorda, et konteinerite täituvus Euroopast Hiina sõitvatel rongitel kasvab, mis omakorda võimaldab langetada Hiinast Euroopasse liikuvate konteinervedude tariife.

Raudteetransport Hiinast Eestisse ei toimu otseühendusena, kuna Hiina ja Eesti vaheline rongiliiklus puudub. See toimub multimodaalsena – konteinerite liigutamiseks kasutatakse mitut erinevat transpordiliiki. Hiinast Eestisse jõudvad raudteetranspordi saadetised liiguvad peamiselt eelpool nimetatud lääne raudteekoridori kaudu ehk läbi Alatawi kuru (Ālāshānkǒu zhàn) läbi Kasahstani.

Nii Eestisse kui ka mujale Euroopasse mööda raudteed saadetavate kaupade Hiina poolne protsess on identne. Konteinerid komplekteeritakse ühe või mitme erineva kliendi kaupadest Hiinas asuvates logistikakeskustes ning laetud konteinerid toimetatakse (peamiselt mööda maad veokitega või rongiga Hiina sisevõrku kasutades) lähte raudteejaama. Seal omakorda laetakse konteinerid vagunitele ning rong alustab teekonda Euroopa poole.

ETS Logistika kasutab liini, mille lähtejaamadeks Hiinas on Wuhan ja Changsha, kust toimuvad väljumised Poola suunal vastavalt igal reedel ja laupäeval. Mõlemal juhul läbib liin lisaks Hiinale Kasahstani, Venemaad, Valgevenet ja Poolat. Poolas toimubki Eesti (samuti ka Läti ja Leedu) konteinerite mahalaadimine.

Kogu edasine liiklus toimub juba maanteetranspordina läbi Varssavi ja Vilniuse logistikakeskuste, sest Poola ja Eesti vahel puudub kulusäästlik raudteevõrk konteinerite transportimiseks mõistliku kulu ja hinnaga. Eesti kliendini jõuavad oodatud kaubad mööda maad. Täiskonteiner saabub mahalaadimiskohta platvormhaagisega. Osakonteinerkaup (mõned alused) tuuakse lõppsaajale tavalise veokiga.

---

Soovitame Hiina kaubaveo tellimisel raudteetransporti kaaluda, sest antud transpordiliigi hinna, kvaliteedi ja kiiruse suhe on hea. Kui Sul on täiendavaid küsimusi või soovid Hiina raudteetranspordi kohta rohkem teada saada, võta meiega julgelt ühendust.