Ajaleht Äripäev küsis ETS Logistika arvamust alanud aasta majandusprognoosi kohta. Avaldame siinkohal muutmata kujul ETS Logistika juhataja Aleksander Bankiiri intervjuu.

Bankiir kommenteerib intervjuus võimalikke trende 2023. aasta Eesti majanduses logistikasektorist lähtuvalt. Lisaks räägib Bankiir ETS Logistika tuleviku plaanidest ja strateegilistest eesmärkidest. Intervjuu lõpus puudutatakse ka Rail Baltica teemat.

---

Milline olukord valitseb praegu teie hinnangul majanduses logistikasektorist lähtuvalt?

“Logistikasektor on viimase kolme aastaga harjunud kriisis elama. COVID-19, Suessi kanali kriis, Ukraina sõda, suurenenud energihinnad ning inflatsioon on kogu sektori immuunseks teinud. Kogu sektor on õppinud toimuvale kiirelt reageerima Aastaid tagasi planeeriti muudatusi kuid. Nüüd tehakse sarnased otsused ära päevadega. Lisaks on külma närvi juurde tekkinud ehk oskus mitte üle reageerida. 2023 aastat ette vaadates peangi positiivseks asjaolu, et kogu sektor on kolme aastaga agiilseks treenitud. Julgeid otsuseid ei kardeta.

Hetkel on kogu sektor stardieelses õhkkonnas. Tööstustoodangu langus ei ole veel olnud sedavõrd suur, et kogu sektor peaks üle reageerima. Seda enam, et tööstustoodangu langust veab hetkel eelkõige puidu töötlemise vähenemine, mis moodustab töötlevas tööstusest viiendiku. Olgu siinkohal ülereageerimise näiteks lennukompaniid, kes COVID-i kriisi ajal suurel hulgal töötajaid koondasid ning nüüd taas massiliselt uusi värbavad ning ning väljaõpetamisele miljoneid kulutavad ning personalipuuduse tõttu lende ära jätavad. Viimased kolm aastat on õpetanud, et volatiilsusele ei tohi liiga kiirelt üle reageerida. Intressimäärade ja maailmamajanduse stabiliseerumine võib kaasa tuua väga kiire taastumise ning kõik jätkub endist viisi.

Eesti kaubaveomahud ning logistikasektori olukord sõltub tahes tahtmata Euroopast, kuna eksport moodustab umbes 80% Eesti SKP-st ja selle peamine sihtkoht on Euroopa. Euroopa on omakorda seotud maailma suurima majanduse USA käekäiguga.
Arvan, et USA, Euroopa ning sh Eesti üldine taastumine kaubaveomahtudes hakkab 2024. aasta esimesel poolel. Millest ma lähtun, et seda väidan?

Jälgin igapäevaselt aktsiaturge ning globaalseid makromajanduse mõõdikuid.  Seal toimuv on hea lakmuspaber tuleviku hindamiseks. Finantsturgude ja reaalmajanduse indikaatorite vahel on üldjuhul viitaeg. Ajaline nihe hetke vahel, mil aktsiaturud teevad oma põhja ja millal makromajanduse mõõdikud põhja indikeerivad on alati eksisteerinud. Ajalooline statistika näitab, et tööpuudus saavutab oma tipu keskmiselt 5-7 kuud pärast aktsiaturgude põhja tegemist. Finantsturud taastuvad alati enne kui reaalne makromajandus (loe: kaubavedude mahud). Minu hinnangu alguseks on 2 asjaolu:

• Praeguste ennustuste kohaselt lõpetavad USA föderaalreserv ning Euroopa keskpank intressimäärade tõstmise 2023.aasta teisel poolel. Intressimäärade stabiliseerumine tähendab turgude stabiliseerumist ning rahunemist.
• Lisaks juba üle 61% S&P 500 (500 suurimat USA aktsiaturul noteeritud ettevõtet) firmadest kaupleb kõrgemal kui oma 200 päeva libisev keskmine. Nagu öeldud on makromajanduse ja finantsturgude vahel ajaline nihe. Sellest tulenevalt julgen väita, et taastumine maksomajanduse fundamentaalnäitajates (sh kaubaveomahtudes) hakkab 2023.a lõpus või 2024.a alguses.

Sellest tulenevalt ei näe mina täna mõtet üle reageerida. Siiski möönan, et pärast 2023 esimese kvartali tulemusi hakkavad Eestis esimesed logistikafirmad olukorrale reageerima. Reageerima hakkavad eelkõige need logistikaettevõtted, kelle  kaubavedude maht sõltub üksikute töötlevate ettevõtete kaubavedude hulgast. Olgu siinkohal näiteks sõltumine mõnest suurest puidu töötlemise ettevõttest, kelle käekäik peaks kõrgete energiahinade tõttu veelgi halvenema. Siinkohal ei saa aga languses süüdistada konkreetset kriisi ega ettevõttet vaid logistikaettevõtte juba varem tegemata jäänud otsuseid kliendibaasi hajutamisel. Kukkumine kaubaveomahtudes toimub kindlasti Eesti TOP 5 logistikafirmade näitudes, kuna neil ei ole kuskilt kliente juurde haarata. Kui siis üksteiselt üle lüüa. Arvan, et väikese ja keskmise suurusega ettevõte jaoks antud aasta suurt kukkumist ei tähenda. Nende olukord on ses osas lihtsam, et väiksemast suuremaks on lihtsam saada kui vastupidi. Järelikult tuleb turunduses aktiivsem olla ning hea klienditeenindusega silma jääda.

Kindlasti on ka neid, kellel läheb 2024.aastal paremini. Eelkõige just kõrgema lisandväärtustega toodetel ning sääraseid ettevõtteid teenindavatel logistikafirmadel. Olgu siinkohal näiteks ABB, mille rohepöördele ja energiasäästlikkusele suunatud toodete osas hindab ABB 2024 ekspordimahu kasvuks kuni 5-10 protsenti tõusu. Logistikasektorile tähendab see ju samuti töö kasvu. Seega 2024 on raske eelkõige nendele logistikaettevõtetele, kelle kliendiportfell ei ole hajutatud.”

Millistele põhimõtetele toetudes oma ettevõttes praegu plaane teete ja millise strateegilise suuna olete võtnud?

“Meie strateegiline eesmärk ei ole muutunud. Tulenevalt turul toimumisest me oma plaane ei muuda. Meie eesmärk on teenuseekspordi suurendamine Soome ja Skandinaavia klientidele. St teostada kaubavedusid sealsetele klientidele. Sh pakkudes kaubavedusid, mis Eestit ei läbi. Oleme seda tänaseks kolm aastat teinud. Sealsed kliendid on meid väga hästi vastu võtnud ning tagasiside on postitiivne. Seega jätkame 2020. aastal valitud strateegiat.

Sealjuures kogu know how´i, kontoripersonali ning juhtimise hoiame meie peakontoris Rakveres. Pikas perspektiivis sõltume seeläbi vähem Eesti majanduse kõikumistest ning toome Eestisse lisatulu väljaspoolt juurde ning loome Lääne-Virumaale töökohti juurde. 2024. aastal läheb meie fookus peamiselt teenuse ekspordi osakaalu suurendamiseks Skandinaavias.

Sj oleme vähendanud teenuseliike. Nt ei paku me enam termotransporti mööda maismaad ning pisipakkide vedusid. Meie fookus on eelkõige suuremate tavakaupade vedamisel mööda maismaad, raudteed, meretsi ning lennuveoga. Vabanenud ressurssi kasutame olemasolevate teenuste kvaliteedi tõstmiseks ning töötajate väljaõppeks.

Endiselt (juba üle 10a) lähtume LEAN-st. Identifitseerime ja kõrvaldame süsteemselt protsessidest tegevusi, mis on ebaefektiivsed (ehk LEAN-i mõistes “ei lisa väärtust”). Oleme seeläbi suutnud kogu protsessi kliendi jaoks oluliselt lühemaks saada. Tänu lühemale protsess, saame kliendi soovidele kiiremini reageerida. Meie reageerimise kiirus klientide soovidele ning lühikene protsessi aeg ongi meie peamine konkurentsieelis Skandinaavias. Kliendid on rahul asjaajamisega lihtsusega meie teenuste kasutades.”

Märtsis on taas valimised. Kui analüüsida taasiseseisvunud Eesti riigi senist tegevust ja otsuseid, siis mille eest võiks seniseid riigijuhte kiita ja mille eest laita? Milliseid otsuseid tuleks kindlasti teha uuel loodaval valitsusel ja milline võiks olla Eesti kui riigi pikk plaan?

“Minu hingel on eelkõige Rail Baltica. Loodan siiralt, et selle ehitamine ei jää venima nagu Eesti neljarealiste põhimaanteede ehitus või tuuleparkide rajamine taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Rail Balticaga edasiliikumine on põhimõtteline poliitiline otsus, mida peab kandma nii moodustatav uus valitsus kui ka kõik sellele järgnevad valitsused tulevikus kuni trassi valmis saamiseni. Oleksin väga pettunud, kui aastal 2030 oleksime Rail Balticaga sarnases olukorras, kus Eesti riik täna tuuleparkide rajamisega on ning peaksime paaniliselt toimetama hakkama.

Intermodaalse transpordi osas oleme juba täna ülejäänud Euroopaga lapsekingades. Euroopas veetakse juba täna suurem osa kaupadest maismaal raudteed mööda. Raudteetransport on üks kõige keskkonnasõbralikumaid veoviise. Lisaks on raudteetransport kiire ja soodne, millel on veetavate kaupade hinnale positiivne mõju. Valdav osa Eesti eksport- ja importkaubamahtudest liiguvad aga sihtkohta maismaad mööda veokitega. Teist varianti lihtsalt ei ole, kuna meretransport on liiga aeglane ning toimivat raudteeühendust ei ole. Vedu veokiga on kõige kallim ja keskkonnavaeunulikum veoviis. Rohepööre on tulnud, et jääda. Olen täiesti kindel, et 2030-2040 hakatakse Euroopas veokitega teostavaid kaubavedusid oluliselt kõrgemini maksustama kui täna. Kui Eesti selleks ajaks Euroopaga raudteed pidi ühendatud ei saa, on meie siinsetel ettevõtetel väga keeruline rahvusvahelistel turgudel konkurentsis püsida.

Tegemist on ka meie ettevõtte jaoks väga olulise perspektiiviga tulevikus. ETS Logistika fookus on lisaks Eesti klientidele ka Soome, Rootsi ja Norra klientide teenindamine. Sisenesime Soome turule kolm aastat tagasi ning jätkame investeeringuid sealsel turul kanna kinnitamiseks. Rail Baltika olemasolu võimaldaks meil eelkõige Soome turgu läbi Eesti veelgi effektiivsemalt teenindada. Soome ettevõtted võidaksid läbi Eesti transiitkoridori paremast ligipääsust kasvavatele turgudele ning kaubavedudele avaneksid uued võimalused. Soome klientide kaubavedudele tähendaks see märkimisväärsed kulude kokkuhoidu ning kiiremat kaubavedu suurematele kogustele.”