Üha enam avatakse Hiina ja Euroopa vahel uusi raudteeliine, mis väldivad Venemaad ja Valgevenet. Ajaleht Äripäev küsis ETS Logistika arvamust ühele neist – Trans-Kaspia raudteekoridorile.

Avaldame siinkohal väljavõte ETS Logistika juhataja Aleksander Bankiiri kommentaaridest (allikas Äripäev Logistikauudised).

Kliendid soovivad Venemaad vältida

Just klientide soov vältida Venemaad ja Valgevenet ongi Trans-Kaspia koridori peamine mõte ja arengumootor. “Euroopa ning Hiina on aru saanud sellest, et agressorriigid Venemaa ja Valgevene ei ole stabiilsed transiitriigid. Mis aga veel olulisem, Euroopa lõpptarbija soovib täna aina rohkem Venemaad ning Valgevenet läbivat raudteekoridori vältida. Just eetilistel ja moraalsetel kaalutustustel,” tunnistab ETS Logistika juht Aleksander Bankiir.

Tema sõnul kannab raudteetransport tervikuna lisaks kiirusele veel olulisi väärtusi, näiteks kindlamad transiitajad, mis ei sõltu ilmast ega tormist, hea väljumissagedus, paindlikkus, üks keskkonnasõbralikumaid transpordiviise ning kuluefektiivsus ehk võimalik on suurt hulka kaupa korraga liigutada. Seega raudteetranspordi kõrvaleheitmine ei ole valik ning sellega tuleb nii või naa tegeleda. Eriti ajal, mil on tekkinud arvestatav surve lõunapoolsete raudteekoridoride arendamiseks ning agressorriikide vältimiseks.

“Mulle tundub, et Hiina on justkui alati selle võimalusega arvestanud. Hiina alustas juba ammu ning keskendub täna üha rohkem Kesk-Aasia-Lääne-Aasia koridorile. Idee on suunata rohkem Hiina eksporti Euroopasse Kesk-Aasia, Kaspia mere, Iraani ja Türgi kaudu. Sealjuures on ka Euroopa ärganud. Olgu selle näiteks kasvõi Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga sellesuvine investeering Kasahstani raudteesse,” tõdeb Bankiir.

Lahendada on vaja mitmeid probleeme

Ta toob eraldi välja Soome raudteeoperaatori Nurminen Logisticsi kevadel tehtud kokkuleppe Kasahstani riikliku raudteefirmaga Trans-Kaspia transpordikoridori arendamiseks. “Soomlased panid juba kevadel käima alternatiivse liini. Sama liini saab ka ETS Logistika oma Soome klientide teenindamiseks kasutada. Soome klientide jaoks on tegemist väga selge ja teadliku valikuga. Seega lühikese perioodi kohta on tehtud päris palju. Tuleb aru saada, et tegemist on äärmiselt kapitalimahukate investeeringute ning muudatustega. See võtab paratamatult aega.”

Igatahes on Trans-Kaspia raudteekoridori nõudlus iga kuuga kasvanud, Nurminen Logisticsi teenus väga populaarne ning konteinerid täis broneeritud. “Kõige enam kasutatav alternatiiv ongi hetkel raudteekoridor, mis läbib Kasahstani, üle Kaspia mere Asrebaidžaani, sealt Gruusiasse ning edasi üle Musta mere Euroopasse. Teine minu hinnangul kõige reaalsem alternatiiv on koridor läbi Türgi, kuid meie regiooni suhtes see täna veel ei toimi,” ütleb Bankiir ja tunnistab samuti, et nii Trans-Kaspia koridoril kui ka Türgit läbival koridoril on veel olulisi puudujääke.

“Esmalt läbilaskevõime. Erinevate hinnangute järgi on Trans-Kaspia raudteekoridori läbilaskevõime vaid 15% Venemaad ning Valgevenet läbiva koridori vastavast näitajast. Sarnaselt Trans-Kaspia koridoriga nõuab ka Türgit läbiv koridor osa reisist meritsi liikumist. See on taas aeganõudvam, ümberlaadimiste arv kasvab ja seetõttu on ka kulukam. Trans-Kaspia suurim probleem on hetkel asjaolu, et Aktaust Kasahstanist ei liigu piisavalt parvlaevu Bakuusse ega sealt edasi ka üle Musta mere. Lisaks pelgavad kindlustusseltsid täna kindlustada laevu, mis sõidavad Mustal merel, kuna tegemist on sõjatsooniga. Viimaste uudiste kohaselt lisandub aga peagi nimetatud liinidele parvlaevu juurde, millega transpordiaeg paraneb,” on ETS Logistika juht optimistlik.

Rail Baltic annab väga palju juurde

Bankiir lisab, et Eesti puhul ei tasu unustada ka tõsiasja, et kui Rail Baltic kunagi valmis saab, läheb siinse regiooni olukord hetkega paremaks. Miks? “Me nimetame antud teenust küll raudteetranspordiks, aga sõltumata kasutatavast raudteekoridorist toimub praegu veo viimane ots Eestisse valdavalt mööda maad. Konteiner laetakse Poolas veokile ning seejärel toimetatakse kaubad otse või läbi Leedu-Läti logistikakeskuste Eestisse. Kui Eesti saab aga Euroopaga raudtee otseühenduse, saame Trans-Kaspia raudteekoridori kasutada Eestini välja.

See tõstab oluliselt kiirust,” selgitab Bankiir, kelle sõnul on täna TransKaspia koridori transpordiaeg kuni Rumeeniani ca 28 päeva, mis on igati hea kiirus. “Seega, miks mitte ei võiks tulevikus Trans-Kaspia raudteekoridori kiirus Eestini olla ligikaudu 35 päeva? See on täiesti konkurentsivõimeline aeg. Siin tekib ka Eestil oluline eelis võrreldes Soomega, kuhu veetava kauba lõpuots tehakse heal juhul läbi Gdanski sadama. Ehk viimane veoosa toimub mööda merd, Eesti aga saaks RB valmimisel seda kõike teha merd läbimata.”

Autor: Tõnu Tramm (25. august 2022, Äripäev Logistikauudised)