Iga kauba juurde kuuluvad dokumendid (kaubaarve, pakkeleht, sertifikaadid jne). Kaubaveo korral, mille lähte- või sihtkoht on väljaspool Euroopa Liidu piire, toimub dokumentide alusel tollimine. Puudulikult täidetud (või puuduvad) dokumendid on asjatu risk, mida tasub eos vältida.

Kauba tollimine (eksport- või importdeklaratsiooni vormistamine, mille aluseks on riigimaksude tasumine) toimub Eestis elektrooniliselt. See tähendab, et kauba saaja/saatja või neid esindav tollideklarant esitab kauba ja transpordi kohta käivad andmed ning dokumendid (laetakse üles) vastavas veebikeskkonnas.

Kõik andmed (kauba kaalud, ühikute arvud, tarnetingimused, väärtused, summad, markeeringud, kauba kirjeldused, auto ja konteineri numbrid) peavad erinevatel dokumentidel ühtima.

Andmete erinevuse või puudumise korral, küsib Eesti Maksu- ja Tolliamet lisaandmeid („kollane koridor“) või toimub füüsiline läbiväätus („punane koridor). Füüsilise kontrolli korral kaup avatakse ning iga detail kontrollitakse tolliametnike ja kliendi juures olekul piinliku täpsusega üle. See kõik tähendab kulusid: tööjõu, lisa ladustamise, lisa transpordi kulu. Summad võivad ulatuda sadadesse eurodesse.

Kuidas risk maandada?

Dokumendid korrektseks!

Millised on korrektsed kauba dokumendid?

• Kaubal peab olema Invoice või Commercial invoice (kaubaarve). Tihti aetakse kaubaarve sassi „proforma“ või muu tellimust tähistava dokumendiga

• Kaubaarvel peab olema tarnetingimus

• Mitme toote korral, peab igal toote hind olema kaubaarvel välja toodud (mitte ainult koguväärtus summeerituna)

• Kauba kaalud (neto ja bruto ) iga toote kohta eraldi ning kokku

• Kauba tükkide (ühikute) arv