Seoses 25. Logistika Aastakonverentsiga tegi Äripäev Logistikauudised ETS Logistika juhataja Aleksander Bankiiriga arvamusintervjuu Eesti transpordi- ja logistikasektori hetkeseisu ning tuleviku kohta.

All intervjuu redigeerimata kujul. Arvamuslugu on ühtlasi loetav Äripäev Logistikauudised artiklis. Kõikide vastuste põhjal moodustatakse kokkuvõte, mida jagatakse majandusekspert Raivo Vare vahendusel kogu sektorile ka 28. novembril toimuval 25. Logistika Aastakonverentsil.

Mida saaks Eesti valitsus teha, et transpordi- ja logistikasektori konkurentsivõime säiliks ja paraneks?

“Logistikasektori ja Eesti ekspordi konkurentsivõimelisusest lähtudes peaks Eesti valitsusel, erasektoril, maaomanikel ning kohalikel omavalitsustel olema kõiki ühendav suur eesmärk – võimalikult kiire Rail Balticu tööle saamine. Tegemist ei ole kaugeltki ainult valitsuse murega. Minu hinnangul on täna peamine probleem selles, et suurema osa Eesti elanikest jätab Rail Balticu projekt külmaks. Jääb segaseks, miks selline rahapillamine on vajalik. Selle eest saaks ju tõsta õpetajate, päästjate või kellegi teise palka. Selline suhtumine on põhjustanud maaomanike ja kohalike omavalitsuste vastuseisu. Maaomanikud ei ole nõus Rail Balticu trassikoridoriga ega soovi oma maid loovutada. Kohalikud omavalitsused on esitanud kaebusi planeeringute ja keskkonnamõju hindamiste kohta, nõudes alternatiivseid trassivariante või täiendavaid uuringuid. See ei ole normaalne, et Rail Balticu trassi alla jäävast maast on riik omandanud seni veidi alla poole kinnistutest.

Põhjus on lihtne: puudub motivatsioon asja ärategemiseks. Inimestele jääb segaseks, kuidas see „europrojekt“ nende elu mõjutab. Minu hinnangul on tegemist täpselt samasuguse investeeringuga nagu kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamine. Teist varianti lihtsalt ei ole, et Eesti riik toimiks.

Raha ei kasva puu otsas. Eesti majandus on ekspordile orienteeritud. Meie riigi rahakott sõltub suurel määral siinsete eksportivate ettevõtete käekäigust. Ekspordi õnnestumise oluliseks eelduseks on kuluefektiivse taristu olemasolu kaupade kohaleveoks kaugemal asuvate ostjate juurde. Ma ei räägi siinkohal neljarealiste põhimaanteede puudumisest või raskeveokite süsinikdioksiidi (CO2) kõrgetest määradest. Mõlemad on väga toredad, aga tekitavad meile konkurentsieelise vaid lähiriikidesse eksportimisel. Lätti ja Leetu eksportimisest me kahjuks ära ei leia. Eestis puudub konkurentsivõimeline raudteetaristu kaupade eksportimiseks kaugemale Euroopasse, sest Eesti raudteevõrk ei ole ühendatud Euroopaga. Tihti jääb mulje, et Rail Baltica on justkui oluline tuleviku projekt, mida on tulevikus vaja. Vastupidi – seda on juba täna vaja. Juba täna on Eesti eksportöörid ebavõrdses olukorras võrreldes Skandinaavia ja muu Euroopa konkurentidega. See kõik tähendab vähem maksutulusid, vähem uusi töökohti, puuduvaid investeeringuid jne. Kannatavad absoluutselt kõik – riik, omavalitsused ja kodanikud. Olukorras, kus Eesti eksport moodustab väga suure osa riigi rahakotist, on see meie kõigi probleem, mitte ainult valitsuse probleem.

Eesti (ja ka Läti ning Leedu) tootjatel puudub võimalus kauba kuluefektiivseks transportimiseks Euroopasse mõistliku kiirusega. Meretranspordi näol on meil küll olemas kuluefektiivne „aken“ Euroopasse vedamiseks, kuid meretransport on oma loomult aeglane veoviis. Toodete kohale toimetamiseks mõistliku aja jooksul toimub täna suur osa Eesti ja Euroopa vahelistest kaubavedudest mööda maanteed veokitega. Samal ajal Skandinaavias ning suuremas osa Euroopas kasutatakse juba ammu intermodaalset transporti – kombineeritakse maantee- ja raudteetransporti. Intermodaalse transpordi kasutamise võimalus on võrreldes klassikalise maanteetranspordiga selgelt kuluefektiivsem veoviis, mis on otsene konkurentsieelis. Toogem näiteks kaubaveo Hollandist Kreekasse või Eestist Kreekasse. Oletagem, et Hollandi ja Eesti tootjad pakuvad identset toodet identse hinnaga ning kauba tootmiseks kulub mõlemal sama aeg. Kaubale kohaleveoks meretransport kui selline ei sobi, sest tarneaeg, mida ostja nõuab, on liiga lühike. Eesti ettevõttel ei jää muud üle, kui kaup maanteetranspordiga teele panna, et kaup mõistliku aja jooksul Kreekasse toimetada. Hollandi müüja saab tänu kvaliteetsele raudteetaristule kasutada intermodaalset transporti.

Kuidas see lihtsustatud kujul välja näeb? Kaup laaditakse Hollandis veoki peale. Saadetis veetakse maanteed pidi kohalikku raudteeterminali (nn intermodaalne sõlmpunkt). Haagis eraldatakse vedukist ning haagis tõstetakse spetsiaalsele raudteevagunile. Rong sõidab Hollandist Kreekasse. Kui kaup jõuab Kreekasse, tõstetakse haagis taas vagunilt maapinnale. Haagis kinnitatakse veduki taha, mis sõidab lõppsihtkohta Kreeka ostja juurde. Mõlema müüja kaubavedu Kreeka ostja juurde kestab sama kaua. Hollandi müüja kauba veohind on aga Eesti müüjast 2x soodsam. Järelikult eelistab Kreeka ostja Hollandi müüjat. Ja nii lihtne see ongi.

Mis veel enam, külastasime kolleegidega paar nädalat tagasi Rootsi üht suuremat logistikamessi, kus Skandinaavia ja Euroopa suurimad logistikateenustepakkujad tutvustavad potentsiaalsetele klientidele oma veoteenuseid. Meil õnnestus seal suhelda paljude eksportööride ja importööridega, kes igapäevaselt kaupu ostavad ja müüvad. Euroopa kliendi peas on toimunud põhimõtteline pööre. Põhimõtteliselt ei soovitata enam kasutada kõrge heitgaaside ja õhusaastega kaubaveoviise. Täpselt sama põhimõtteline otsus nagu üleminek elektriautodele. Uksest ukseni transport raskeveokiga kaugema sihtkoha korral on häbiasi. Uksest ukseni transport veokiga hädavajalik, kui muud üle ei jää. Raskeveokiga transport on tihti kallim + oluliselt kahjulikum keskkonnale. Raskeveokid (suure tõenäosusega elektrilised) on tulevikus sobivad ainult lühemate vahemaade jaoks (ca 200-400 km) või linnade sisevedudeks. Kõikide kaugemate sihtkohtade korral on juba täna Euroopas valdav veoviis intermodaalne transport.

Eesti valitsuse, erasektori, maaomanike ja kohalike omavalitsuste ühine eesmärk peaks olema kiirendada Rail Baltica projekti, millel on kriitiline roll ekspordi ja logistikasektori konkurentsivõime tagamisel. Kordan, see pole mitte ainult valitsuse mure, vaid küsimus, mis puudutab iga Eesti elaniku igapäevaelu ja riigi käekäiku. Ilma efektiivse raudteetaristuta võib Eesti eksportijate võime kaupu kiiresti ja konkurentsivõimeliselt Euroopasse toimetada olla tõsiselt ohustatud. Kui meie kaupade tee ostjatele muutub keeruliseks ja kulukaks, siis ei kannata mitte ainult ettevõtted, vaid kannatame kõik. Kui Eesti eksport väheneb, kannatab terve riik, muutudes nõrgemaks.”

“Valitsusele soovitan eelkõige suurendada Rail Balticu projekti läbipaistvust ja kommunikatsiooni maaomanike, kohalike omavalitsuste ja avalikkusega. Selgitada projekti eesmärke, kasusid ja mõjusid ning kaasata huvirühmi otsustusprotsessi. Selles vallas saab oluliselt rohkem teha. Mitte ükski omavalitsus ega kodanik ei ole huvitatud majanduse kehvemast käekäigust ega maksutulude väiksemast laekumisest. See sõnum tuleb riigil selgemaks teha.”

ETS Logistika Gothenburgi logistikamessil.

Kas tunnete oma ettevõttes, et tulevikus teie konkurentsivõime alaneb veelgi või näete tulevikkus helgemates toonides? Millised on järgmise kolme kuu prognoosid?

“Järgmise kolme kuu jooksul ei muutu Eestis suures plaanis midagi. Eesti majanduslangus kestab juba mitmendat kvartalit järjest. Olen nõus Eesti Panga majandusprognoosiga, mille järgi pöördub Eesti majandus uuesti kasvule 2024, kuid taastumine on aeglase iseloomuga. Täna on minu hinnangul parim hetk olemasoleva meeskonna väljaõppe, töömeetodite tõhustamise ja efektiivsuse tõstmisega ning protsesside arendamisega tegelemiseks. Koondamist peab igal juhul vältima, hoolimata sellest, kui mittepragmaatiline ja ebamugav see võib tunduda. Tuleviku majandustõusu laineharjal sõitmine on võimatu, kui ettevõttel puudub oskustööjõud.

ETS Logistika tegemisi kommenteerides olen veendunud, et kasvu lootmine ainult Eesti klientidele toetudes oleks naiivne. Oleme väga õnnelikud, et tegime julge otsuse ning alustasime kolm aastat tagasi Soome klientidele rahvusvaheliste veoteenuste pakkumist. Täna veame regulaarselt kaupu Hiinast Soome, Soomest USA-sse jne. Puhas teenuse eksport, millel pole marsruudi mõttes Eestiga mingit pistmist. Veelgi huvitavamaks teeb selle asjaolu, et meie peakontor asub Rakveres.

2024 on meie jaoks tähtis aasta, kuna siseneda Rootsi turule. Meie eesmärk on tõsta veelgi ETS Logistika teenuse-eksporti. Rootsis süveneme eelkõige Skandinaavia turu iseärasustesse intermodaalse ja keskkonnasõbraliku kaubaveo osas Rootsi ja muu Euroopa vahel. Lisaks alustame mere- ja lennuvedude pakkumisega Rootsi klientidele üle kogu maailma. Meie trumbid on täna eelkõige USA ja Aasia veod. Pakume Rootsis neid samu teenuseid, millega meie Eesti ja Soome kliendid täna rahul on. Usume, et meie teenuse kvaliteet on üks paremaid.”