Üle ookeani import? Soovid tellida kaupa USA-st, Kanadast, Austraaliast, Jaapanist või mujalt üle ookeani? Ilmselt tegeled veohinna arvutamisega, kuna teed tasuvusanalüüsi. Kui jah, soovitame lugeda järgnevat postitust.

---

Oled tõenäoliselt alustanud läbirääkimisi mõne sealse müüjaga, kuna oled huvitatud nende toodetest. On väga tõenäoline, et lisaks konkreetsele tootele pakub müüja Sulle meeldivalt soodsa hinnaga kauba transporti Eestisse. Tundub ju igati mõistlik see vastu võtta? Siin on kahjuks kaks riski:

• 99% juhtudel pakuvad saatjad meeldivalt soodsana näivat mere- või lennutransporti CIF (või mõne muu “C” tähega hakkava) tarneklausliga. See moodustab ainult osa lõplikust transpordikulust ega tähenda tingimata kauba transporti otse Sinu ukseni.
• Puuduvad ja/või puudulikud dokumendid (Bill of Lading, Air Waybill, commercial invoice, packing list, certificate of origin, CE sertifikaat jms), mida vajad kauba lahtitollimiseks Eesti Maksu- ja Tolliametis ning kauba kättesaamiseks sadamast, lennujaamast või tolliterminalist.

Antud artikli ajendiks on sageli meie poole pöördunud kliendid, kes on Eestisse importimisel astunud CIF (või mõne muu “C”-tähega algava) tarnetingimuse lõksu, kasutades müüja pakutud transporditeenust. Kaup on jõudnud Euroopasse puuduliku dokumentatsiooniga, mis on tekitanud raskusi kauba kättesaamisel ja deklareerimisel EMTA-s lennujaamast või sadamast. Selline olukord on põhjustanud Eesti kauba saajale olulise kulude suurenemise Seetõttu ei soovita me CIF (või mõnda muud “C”-tähega algavat) tarneklauslit kasutada, kuna sellega kaasnevad ostjale asjatud riskid ja märkimisväärne kulude suurenemine.

Kui soovid kiiret infot selle kohta, milline tarneklausel oleks meie hinnangul kõige mõistlikum Sinu konkreetsete tellimuste puhul, võta ühendust. Aitame nõu ja jõuga!

---

CIF (või mõne muu “C”-tähega algava) tarneklausi ohtude paremaks selgitamiseks toome näite ühest Eesti ettevõttest, kes tellis toote Austraaliast koos müüja poolse transpordiga (CIF Tallinn).

Antud näide on kohaldatav kõigile võimalikele üle ookeanilistele päritoluriikidele, alates Ameerikast kuni Jaapanini, nii mere- kui ka lennutranspordi korral.

Eesti ettevõtte, mille ladu asub Tallinnas Narva maanteel, tellis Austraalia tarnijalt kaupa. Lisaks kaubale pakkus Austraalia müüja meeldivalt soodsat (250 EUR) meretransporti Austraaliast Eestisse. Paha aimamata otsustas Eesti ostja pakutud transpordi vastu võtta.

• Ostja (Eesti ettevõte) tegi Austraalia ettevõttele kauba ja transpordi eest ettemaksu ära ning jäi kaupa ootama.
• Kahjuks ei pööranud ostja tähelepanu tarneklauslile CIF Tallinn (läbi Klaipeda sadama). Klient eeldas, et kui Tallinn on seal kirjas, jõuab kaup Narva maanteele Tallinnasse. Reaalsuses tähendab CIF aga midagi muud.
  • CIF Tallinn tähendab, et Austraalia müüja pani kauba teele talle soodsaima Austraalia logistikafirmaga, kes kasutas konkreetse kauba vedamiseks laevaliini, mille sihtsadamaks oli Klaipeda (Leedu). Austraalia saatja kogu transpordiga seonduv kulu piirdus veoga nende Austraalia laost kuni Klaipeda sadamakaini.
  • Igal laevaliinil ja logistikafirmal on sihtsadamas kindel agent, kes korraldab konteinerite mahalaadimise laevalt. Osakonteinerteenuse (kui ühes konteineris on erinevate klientide kaubad) korral teostab sihtsadama agent konteinerite transpordi sadamast tollilattu, kus konteinerid avatakse ning tühjaks laetakse. Kõik nimetatud kulud on CIF tarneklausli korral ostja kanda.
  • Kuna lõppsaaja asus Eestis (nagu meie näite korral), korraldas see sama Leedu agent maismaatranspordi Leedu tollilaost nende Eesti partneri tollilattu Maardusse. Jah, Maardusse tollilattu mitte saaja juurde Narva maanteele, Tallinnasse. Ka antud transpordi kulu Klaipedast Maardusse on CIF tarneklausli korral ostja kanda.
  • Nimetatud kulud olid kokku 900 EUR (sj Austraalia saatja poolt pakutud meeldivalt soodsana näinud CIF Tallinn transport oli 250 EUR).

• Ca kolm kuud pärast kauba väljumist Austraaliast võttiski Eesti kliendiga ühendust see sama kirjeldatud Leedu ettevõte, kes saatis kliendile 900 EUR “kohalike kulude” arve.
  • Esmalt arvas klient, et tegemist on segaduse, arusaamatuse või pettusega ning kulutas ühe nädala Austraalia saatja ning Leedu agendiga vaidlemise peale.
  • Seejärel võttis klient meiega ühendust abi saamiseks. Klient küsis, kas saatja pettis teda? Miks see Leedu ettevõte just temalt (mitte Austraalia müüjalt) lisaraha nõuab, sest transport pidi ju toimuma Tallinnani? Säärases olukorras saime meie vaid kinnitada asjaolu, et juriidiliselt on kauba saatja poolt kõik korrektne. CIF Tallinn just seda tähendabki, et kõik sihtsadama ja -terminali kulud on ostja kanda. Sealjuures ka juhul, kui kaup jõuab Tallinna tollilattu läbi mõne välismaise sadama nagu nt Klaipeda, Riia vms. Ostja kanda jäävad kõik Euroopa kulud.
  • Klient edastas meile kogu veo kohta käiva dokumentatsiooni. Meie tollideklarant avastas, et kaubaarve (commercial invoice) ning pakkelehe (packing list) andmed ei vastanud mereveo saatelehel (Bill of Lading) olevatele andmetele. Dokumentide parandamise peale kulus veel kolm tööpäeva (meie deklarant suhtles kauba saatjaga). Kaup väljastatakse vahelaost (antud juhul Klaipedast) alles siis, kui sealsed kulud (900 EUR) on tasutud ning dokumentatsioon on korrektne. Terminalis on tasuta ladustamise periood piiratud (tavaliselt ca 4-5 tööpäeva). Kuna Eesti kliendil kulus osapooltega vaidlemisele, meieni jõudmiseni (ja dokumentide kordategemiseni) lõpuks üle kahe nädala, esitas Leedu agent kliendile ka ladustamise eest lisaarve 295 EUR.

Kokku 1445 EUR (250 + 900 + 295). FOB tarneklausli korral oleks Eesti kliendile sama kogukulu olnud ca 600 EUR väiksem.

Kus peitub pakutava transpordihinna konks?

Konks seisneb selles, et mere- ja lennutransport koosnevad mitmest lõigust. Müüjapoolne transport ei tähenda vaikimisi “ukseni” vedu sihtriigis. Mõiste tarnetingimus (inkoterm) fikseeribki, mida pakutud veohind täpselt sisaldab. Näiteks Austraalia meretransport koosneb allolevatest etappidest:

1. Kauba transport tootja tehasest Austraalia lähtesadamani;
2. Austraalia sadama- ja terminalikulud;
3. Ookeanivedu Austraalia sadamast Euroopa sadamasse (sihtsadam ei pruugi olla Muuga sadam);
4. Dokumentatsiooni (commercial invoice, packing list, Bill of Lading, certificate of origin jms) koostamine ja andmete eelkontroll sihtriigi tollideklarandi poolt;
5. Sihtsadama kulud;
6. Äravedu sadamast ja toll:
   • Osakonteinerteenuse korral teostatakse esmalt konteineri transport sadamast tollilattu konteineri tühjaks laadimiseks. Kui lõppsaaja asub teises riigis, teostatakse transiitvedu sihtriigi tollilattu (ülal kirjeldatud näite korral Leedust Maardu tollilattu). Pärast importdeklaratsiooni vormistamist sihtriigi tollilaos, teostatakse transport lõplikku mahalaadimiskohta.
   • Täiskonteinerteenuse korral teostatakse konteineri transport lõppsihtkohta.

99% juhtudest pakuvadki kaugemate (Ameerikast Austraaliani) lähteriikide müüjad eelpool kirjeldatud ‘soodsat’ transporti CIF (või mõnda muud ‘C’ tähega hakkavat) tarneklausliga.

• Igapäevaselt transpordiga mitte kokkupuutuv ettevõte, ei pruugi sellele mõistele liigselt tähelepanu pöörata.
• CIF (või mõne muu ‘C’ tähega hakkava) tarneklausli pimesi vastuvõtmise korral, unustatakse kahjuks, et sihtsadamas, lennujaamas või tolliterminalis rakenduvad kulud sõltuvad sellest, millist laeva- võilennuliini ja logistikafirmat saatja (müüja) otsustas kasutada. Saatja pakutud ‘soodne’ transport ei garanteeri, et sihtkohas ostja kanda jäävad kulud soodsad oleksid. Pigem vastupidi.
• Üleval kirjeldatud Eesti ettevõtte näitel suurenes kogukulu 250 EUR-lt 1445 EUR-le.
• Meie hinnangul kasutavad osad Euroopa sihtriikide agendid CIF (või mõnda muu ‘C’ tähega hakkavat) tarneklauslit kauba saaja sundolukorda teadlikult ära. Kohalike kulude eest kasseeritakse kauba ülemäära suur summa, kuna kaup on juba konkreetse logistikafirma valduses. Lisaks rakendub maksmisega viivitamise korral laotasu, mis survestab kauba saajat veelgi.

---

Kas müüjad kasutavad teadlikult välismaise ostja teadmatust ära?

Nii ja naa. On arusaadav, et iga kauba müüja eesmärgiks on teenida lisatulu. Müüjapoolne transporditeenuse pakkumine tulenebki eelkõige lisatulu teenimise eesmärgist (transporditeenuse vahendamise eest), mida ei saa ette heita.

Loodame siiski, et üle ookeani müüjad pigem eeldavad, et välismaine ettevõte, kes nende kaupa ostab, tunneb tarnetingimusi põhjalikult ning tutvub enne pakutu vastuvõtmist tingimustega. Siiski, igapäevaselt transpordiga mitte kokkupuutuv ettevõte (ostja), ei pruugi sellele mõistele liigselt tähelepanu pöörata.

---

Kuidas kirjeldatud vigu vältida?

Eduka ostu sooritamiseks ei tohi tarneklausli valikul ämbrisse astuda. 99% edukatest Eesti importööridest väldivad üle ookeaniliste ostude korral CIF (või mõnda muud ‘C’ tähega hakkavat) tarneklauslit ning eelistavad FOB või EXW tarneklauslit.

Soovitame:

• Võta meiega ühendust hiljemalt siis, kui müüjaga läbirääkimised käivad. Aitame Sind müüjaga suhtlemisel tarneklausli väljaselgitamisel.
• Ära tasu müüjale kauba eest, kuni Sul pole täielikku ülevaadet, milline on lõplik veokulu.
• Saad kogu veo meie hoolde jätta.
• Võid valida mere- ja lennutranspordi vahel. Saad nõu, milline nimetatud veoviisidest on Sinu jaoks parim.
• Saad lõpliku veohinna Eestini, millele ei lisandu varjatud kulusid.
• Lisandväärtusena kontrollime kõikide dokumentide olemasolu ning nende korrektset täitmist. Eesmärk on tagada tõrgeteta kauba liikumine ning deklareerimine Eesti Maksu- ja Tolliametis. Puuduste korral aitame Sind saatjaga suhtlemisel, et dokumendid Eestisse saabumise ajaks korda teha ning vormistada tollideklaratsioon.

---

*Käesoleval veebilehel esitatud teavet ei tohi tõlgendada ostu- ja müügitehingute vormistamise nõustamisena, soovitusena või mõne muu teenusena. Enne lepingute müügilepingu tegemist peab iga ettevõte ise põhjalikult kaaluma tehtava otsuse finantsilisi, maksutemaatilisi ja juriidilisi asjaolusid, samuti kõiki riske.
*Käesoleva veebilehe omanik ei vastuta veebilehel esitatud teabe, arvamuste, postituste ja kommentaaride või muu teabe sisu ning õigsuse eest, samuti veebilehel sisalduva teabe kasutamisest tekkida võivate tagajärgede eest.
*Veebilehel esitatud arvulisi näiteid tuleks pidada informatiivseteks ning neid ei tohiks tõlgendada ostu- ja müügitehingute nõustamiseks, soovitusteks või mõne muu teenuse osutamiseks.