Mida toob 2024  Eesti logistikasektorile? Äripäev küsitles eri valdkondade juhte, et saada teada, millised väljakutsed Eesti ettevõtteid, tööturgu ja poliitikat uuel aastal ees ootavad.

Avaldame siinkohal väljavõte ETS Logistika juhataja Aleksander Bankiiri vastustest Äripäevale allolevate küsimustele.

• Milliseks hindate tervikuna logistikasektori järgmise aasta suurimaid väljakutsed?
• Millised tegurid logistikasektorit kõige rohkem mõjutavad?
• Kuidas näete logistikafirmade müügitulu, kasumlikkuse, teenuse hinna, töötajate arvu ja investeeringute muutust järgmisel aastal?

---

“Eesti majandus on suuresti ekspordile suunatud, mistõttu laisematel logistikasektori ja ekspordile suunatud ettevõtetel (loe: kes, ei proovi leida uusi turge ja kliente, et kompenseerida kaotatud tulusid ja mahtusid) ei ole täna muud teha, kui Eesti peamiste kaubanduspartnerite (Soome, Rootsi, Saksamaa) taastumist loota. Juurpõhjuseks on sealsete tarbijate ebakindlus ning inflatsioon, mis vähendavad soomlaste, rootslaste ja sakslaste ostujõudu ja nõudlust muuhulgas Eesti kaupade ja teenuste järele. Teistest eristub sj Saksamaa, kus inflatsioon on (oli) 2023 nimetatud eksportriikidest kõige kõrgem (sj ca 2x kõrgem, kui Euroopa Liidu keskmine 2,2%). Nende riikide keskpangad prognoosivad küll 2024.aastaks 2023. aasta majanduslangusest taastumist ning inflatsiooni stabiliseerumist, kuid muudatused on aeglased. Seega, lihtsalt oodates ja lootes, kiiret nõudluse kasvu Eesti toodete ja teenuste järele ei paista.

Oluliselt kehvem on olukord ettevõtetel, mis sõltusid Venemaa transiidist. Seal on hetkel ka lootmine mõttetu, kuna Venemaa jätkab oma agressiooni Ukraina vastu ja rikub rahvusvahelist õigust edasi. Eesti kaubaveo sadamate mahud on vähenenud, sest Venemaa on (oli) Venemaa peamine kaubanduspartner Eesti transiidiäri jaoks. Eesti sadamad teenindavad (teenindasid) peamiselt Venemaa kaupu, nagu nafta, gaas, söe, terase, puit ja vilja. Need kaubad moodustavad suure osa Eesti sadamate kaubavedudest, eriti transiitvedudest, mis on (oli) Eesti sadamate jaoks oluline tuluallikas. Venemaa agressioon Ukraina vastu on vähendanud nende kaupade nõudlust ja pakkumist, samuti suurendanud poliitilist ja julgeolekualast ebakindlust, mis on mõjutanud Eesti sadamate kasutamist ja konkurentsivõimet.

Eesti sadamate kaubaveo maht 2022. aastal oli ca 33 miljonit tonni, mis oli 15% väiksem kui 2021. aastal. Sellest üle poole oli transiitkaup, mis oli 27% väiksem kui 2021. aastal. Sealjuures Venemaa kaubanduse osatähtsus Eesti sadamate kaubavedudes oli 2022. aastal 47%. Käesoleval aastal vähenes maht veelgi, ca 17,8 miljonit tonnini, mis oli 46% väiksem kui 2022. aastal. Sj transiitkaupa oli 75% vähem kui 2022. aastal. Peamised kaubagrupid olid rafineeritud naftatooted, puit ja paber, metall ja metalltooted, kemikaalid ja väetised.

Täna on ilmselge, et Venemaa jätkab oma agressiooni Ukraina vastu ja rikub rahvusvahelist õigust edasi. Arvan, et 2024. aastal kukub Eesti sadamate kaubaveo kogumaht alla 10 miljoni tonni. Nagu olen ka varasemates intervjuudes öelnud, on ebatõenäoline, et keegi soovib sellise ettearvamatu riigiga järgmised 10-20. aasta jooksul koostööd teha. Venemaa transiidiärile orienteeritud ettevõtetel ei ole täna muud teha, kui hakata inimesi välja õpetama (või koondama) ning investeeringuid ümber suunama. Loota, et olukord paraneb lähimate aastate jooksul, on naiivne. ETS Logistika mitte ükski edasine tulevikuplaan ei hõlma Venemaa päritolu kaupade teenindamist.

Tean, et logistikasektoris on ettevõtjaid, kes ütlevad „tark ei torma“ ning vaatavad ajaloolist tõenäosust ja ütlevad, et varem või hiljem transiit taastub. Põhjendus on lihtne: Eesti geograafiline paiknemine Venemaa ja Euroopa vahel on soodne ning äris lähtutakse pragmaatilisusest. Siiski, ka juhul, kui Venemaa ja Ukraina vahel saavutatakse diplomaatiline lahendus ja rahvusvahelised sanktsioonid leevendatakse, meie oma pilku Venemaa poole mitte kunagi ei pööra. See on põhimõtteline otsus.”

---

Mida Eesti logistikasektori ettevõtted täna teevad, et hakkama saada?

“Hetkel käib Eestis logistikasektoris aktiivne üksteiselt klientide ülelöömine. Suhtlen tihti ETS Logistics OÜ klientidega telefonitsi, kes juba naljatades kõne alguses ütlevad: „Ega sa müügikõne ometi tegema ei hakka, olen neist tüdinenud“. Mulle meenutab see väga 2009-2011 perioodi, kui Eesti toonasest kriisist taastus. Häda on selles, et kui Eesti logistikaettevõtted löövad üksteiselt Eesti kliente üle, on kasu Eesti makromajandusele 0. Õigemini isegi vähem kui 0, kuna inflatsioon vähendab logistikasektori kasumlikkust veelgi, sest inflatsioon ja kõrged intressimäärad suurendavad kulusid kütuse ja masinapargi liisingute osas.

Mikro- ja keskmise suurusega logistikasektori ettevõtetel on 2024. aastal väljavaated paremad kui suurtel turuliidritel. Väiksed saavad alati suuremaks kasvada suurtelt kliente ära võttes. Turuliidritel on oma mahtude kaitsimine hetkel väga raske, sest väiksemad ettevõtted reageerivad pigem kiiremini ning on oma müügitegevuses aktiivsed ja teevad klientidele soodsaid hinnapakkumisi.

Transiidi osas ma täna ravimit anda ei oska. Ainukene realistlikult teostatav plaan on Soome ja muu Euroopa vahelise transiidile süvenemine. Selle eelduseks on aga Rail Baltica, mida meil täna ei ole. Olen sellest probleemist pikemalt kirjutanud.

Mida toob ETS Logistika lähitulevik?

“Oma mätta otsast vaadatuna on minu hinnangul täna ainult 1 ravim: teenuse ekspordi osakaalu mahtude suurendamine. St logistikateenuste pakkumine mitte ainult Eestis paiknevatele klientidele, sest see on Eestile puhas lisatulu mitte riigisisene raha ümberjaotamine. Oluline on leida uusi sihtturge ning teenindada välismaised kliente ka marsruutidel, mis ei ole Eestiga seotud. See on ETS Logistika strateegia olnud juba viimased 4 aastat.

Tänaseks veame regulaarselt kaupa suundadel Saksamaa-Hiina, Holland-Itaalia, Saksamaa-Mehhiko jne. St meie jaoks on maksev klient Saksamaa, Rootsi, Hollandi vm välisriigi eksportiv või importiv ettevõte. Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki, mille elanike arv on kokku üle 447 miljoni ja sisemajanduse koguprodukt (SKP) on üle 14,5 triljoni. Euroopa Liidus on palju erinevaid sektoreid ja tööstusharusid, mis vajavad kaubavedude teenuseid, näiteks põllumajandus, töötlev tööstus, energeetika, ehitus, teenindus jne. Numbrite poolest lõputu turg.

Oluline on siinkohal mainida, et ETS Logistika on 100% Eesti ettevõte ega kuulu mõne muu riigi fondile või emaettevõttele. Iga teenuse ekspordist teenitud sent jääb Eestisse. Kui me ei oleks seda otsust 2019. aastal teinud, oleks meil täna oluliselt keerulisem. Meie koduturg on Eesti ning oleme oma Eesti klientide üle väga õnnelikud, kuid kogu meie edasine strateegia on meie know how võimendamine välisturgudel. Seeläbi vähendame samm haaval sõltuvust Eesti majanduse hetkeolukorrast. Lähtuvalt meie strateegiast läheb hetkel suur osa meie ajast standardiseeritud töökorralduse juurutamisele, allhankijate võrgu laiendamisele, väljaõppe täiendamisele ning repetatiivsete tegevuste automatiseerimiseks kasutades tehisintellekti.”

---

Loe lisaks Äripäevast.