Kas soovida tellida Hiinast (või mujalt Aasiast) kaupa ja tegeled transpordi hinna arvutamisega? Kui jah, siis soovitame läbi lugeda allolev blogi.

---

Küllap oled juba mõne Aasia müüjaga läbirääkimisi alustanud, kuna tunned nende toote vastu huvi. On väga tõenäoline, et lisaks konkreetsele tootele pakub müüja Sulle meeldivalt soodsa hinnaga kauba transporti Eestisse. Tundub ju igati mõistlik see vastu võtta? Siin on kahjuks kaks riski:

1. 99% juhtudel pakuvad saatjad meeldivalt soodsana näivat mere-, lennu- või raudteetransporti CIF (või mõne muu “C” tähega hakkava) tarneklausliga, mis moodustab vaid osa lõplikust transpordikulust Sulle kui ostjale ega tähenda “ukseni” vedu.
2. Puuduvad ja/või puudulikud dokumendid (Bill of Lading, Air Waybill, commercial invoice, packing list, certificate of origin, CE sertifikaat jms), mida vajad kauba lahtitollimiseks Eesti Maksu- ja Tolliametis ning kauba kättesaamiseks sadamast, lennujaamast, raudtee- või tolliterminalist.

Antud artikli ajendiks ongi meie poole tihti pöörduvad kliendid, kes on CIF (või mõne muu “C” tähega hakkava) tarnetingimuse reha otsa astunud (kasutanud müüja pakutud transporditeenust). Kaup on jõudnud Euroopasse puuduliku dokumentatsiooniga, mis on tekitanud kauba lennujaamast, raudteeterminalist või sadamast kättesaamise ja deklareerimisega EMTA-s probleeme. Sestap ei soovita me CIF (või mõnda muud “C” tähega hakkavat) tarneklauslit kasutada, kuna sellega kaasnevad ostjale asjatud riskid ja oluline kulude suurenemine.

Kui soovid kiiret infot, milline tarneklausel on Hiinast tellimisel korral kõige mõistlikum, helista või kirjuta meile. Anname nõu, milline tarneklausel on Sulle soodsaim ning aitame Sind kojuveol.

---

CIF (või mõne muu “C” tähega hakkava) tarneklausli ohtude paremaks selgitamiseks, kirjeldame ühe meie poole pöördunud Eesti ettevõtte lugu meretranspordi näitel, kes tellis Hiinast toote koos müüjapoolse transpordiga (CIF Tallinn). Täpselt analoogsed riskid on lennu- ja raudteevedude korral.

Eesti ettevõte, kelle ladu asub Tallinnas Kadaka teel, tellis Hiina tarnijalt kaupa. Lisaks kaubale pakkus Hiina müüja meeldivalt soodsat (250 EUR) omapoolset transporti Hiinast Eestisse. Paha aimamata otsustas Eesti ostja pakutud transpordi vastu võtta.

• Klient tegi Hiina ettevõttele kauba ja transpordi eest ettemaksu ning jäi kaupa ootama.
• Kahjuks ei pööranud ostja tähelepanu tarneklauslile CIF Tallinn (sj läbi Klaipeda sadama). Klient eeldas, et kui Tallinn on seal kirjas, küllap see siis tähendabki vedu Kadaka teele, Tallinnasse. Reaalsuses tähendab CIF aga midagi muud.
  • CIF Tallinn tähendab, et Hiina müüja pani kauba teele talle soodsaima Hiina logistikafirmaga, kes kasutas konkreetse kauba vedamiseks laevaliini, mille sihtsadamaks oli Klaipeda (Leedu). Hiina saatja kogu transpordiga seonduv kulu piirdus veoga nende laost kuni Klaipeda sadamakaini.
  • Igal laevaliinil ja logistikafirmal on sihtsadamas kindel agent, kes korraldab konteinerite mahalaadimise laevalt. Osakonteinerteenuse (kui ühes konteineris on erinevate klientide kaubad) korral teostab sihtsadama agent konteinerite transpordi sadamast tollilattu, kus konteinerid avatakse ning laetakse tühjaks. Kõik nimetatud kulud on CIF tarneklausli korral ostja kanda.
  • Kuna lõppsaaja asus Eestis (nagu meie näite korral), korraldas see sama Leedu agent maismaatranspordi Leedu tollilaost nende Eesti partneri tollilattu Maardusse. Jah, Maardusse tollilattu mitte saaja juurde Kadaka teele, Tallinnasse. Ka antud transpordi kulu Klaipedast Maardusse on CIF tarneklausli korral ostja kanda.
  • Nimetatud kulud olid kokku 900 EUR (sj Hiina saatja poolt pakutud meeldivalt soodsana näinud CIF Tallinn transport oli 250 EUR).

• Ca kaks kuud pärast kauba väljumist Hiinast võttiski Eesti kliendiga ühendust see sama kirjeldatud Leedu ettevõte, kes saatis kliendile 900 EUR “kohalike kulude” arve.
  • Esmalt arvas klient, et tegemist on segaduse, arusaamatuse või pettusega ning kulutas ühe nädala Hiina saatja ning Leedu agendiga vaidlemise peale.
  • Seejärel võttiski klient meiega ühendust abi saamiseks. Klient küsis, kas saatja pettis teda? Miks see Leedu ettevõte just temalt (mitte Hiina müüjalt) lisaraha nõuab, sest transport pidi ju toimuma Tallinnani? Säärases olukorras saime meie vaid kinnitada asjaolu, et juriidiliselt on kauba saatja poolt kõik korrektne. CIF Tallinn just seda tähendabki, et kõik sihtsadama ja -terminali kulud on ostja kanda. Sealjuures ka juhul, kui kaup jõuab Tallinna tollilattu läbi mõne välismaise sadama nagu nt Klaipeda, Riia vms. Ostja kanda jäävad kõik Euoroopa kulud.
  • Klient edastas meile kogu veo kohta käiva dokumentatsiooni. Meie tollideklarant avastas, et kaubaarve (commercial invoice) ning pakkelehe (packing list) andmed ei vastanud mereveo saatelehel (Bill of Lading) olevatele andmetele. Dokumentide parandamise peale kulus kolm tööpäeva (meie deklarant suhtles kauba saatjaga).
  • Kaup väljastatakse vahelaost (antud juhul Klaipedast) alles siis, kui sealsed kulud (900 EUR) on tasutud ning dokumentatsioon on korrektne. Terminalis on tasuta ladustamise periood piiratud (tavaliselt ca 4-5 tööpäeva). Kuna kliendil kulus osapooltega vaidlemisele, meieni jõudmiseni (ja dokumentide kordategemiseni) lõpuks üle kahe nädala, esitas Leedu agent kliendile ka ladustamise eest lisaarve 295 EUR.

Kokku 1445 EUR (250 + 900 + 295). FOB korral oleks sama kogukulu olnud ca 600 EUR väiksem.

---

Kus peitub pakutava transpordihinna konks?

Konks seisneb selles, et mere-, lennu- ja raudteetranspordid koosnevad mitmest lõigust. Müüjapoolne transport ei tähenda automaatselt seda, et kaup tuuakse Sulle “ukseni”. Mõiste tarnetingimus (inkoterm) fikseeribki, mida pakutud veohind täpselt sisaldab. Nt Hiina meretransport koosneb allolevatest etappidest:

1. Kauba transport tootja tehasest Hiina lähtesadamani;
2. Hiina sadama- ja terminalikulud;
3. Ookeanivedu Hiina sadamast Euroopa sadamasse (sihtsadam ei pruugi olla Muuga sadam);
4. Dokumentatsiooni (commercial invoice, packing list, Bill of Lading, certificate of origin jms) koostamine ja andmete eelkontroll sihtriigi tollideklarandi poolt;
5. Sihtsadama kulud;
6. Äravedu sadamast ja toll:
   • Osakonteinerteenuse korral teostatakse esmalt konteineri transport sadamast tollilattu konteineri tühjaks laadimiseks. Kui lõppsaaja asub teises riigis, teostatakse transiitvedu sihtriigi tollilattu (ülal kirjeldatud näite korral Leedust Maardu tollilattu). Pärast importdeklaratsiooni vormistamist sihtriigi tollilaos, teostatakse transport lõplikku mahalaadimiskohta.
   • Täiskonteinerteenuse korral teostatakse konteineri transport lõppsihtkohta.

99% juhtudest pakuvadki Aasia saatjad eelpool kirjeldatud “soodsat” transporti CIF (või mõnda muud “C” tähega hakkavat) tarneklauslit.

• Igapäevaselt transpordiga mitte kokkupuutuv ettevõte, ei pruugi sellele mõistele liigselt tähelepanu pöörata.
• CIF (või mõne muu “C” tähega hakkava) tarneklausli pimesi vastuvõtmise korral, unustatakse kahjuks, et sihtsadamas, lennujaamas või raudteeterminalis rakenduvad kulud sõltuvad sellest, millist laeva-, lennu- või raudteeliini ja logistikafirmat Hiina saatja otsustas kasutada. Saatja pakutud “soodne” transport ei garanteeri, et sihtkohas ostja kanda jäävad kulud soodsad oleksid. Pigem vastupidi. Üleval kirjeldatud Eesti ettevõtte näitel suurenes kogukulu 250 EUR-lt 1445 EUR-le.
• Meie hinnangul kasutavad sihtriigi agendid CIF (või mõnda muu d”C” tähega hakkavat) tarneklauslit kauba saaja sundolukorda teadlikult ära. Kohalike kulude eest kasseeritakse kauba ülemäära suur summa, kuna kaup on juba konkreetse logistikafirma valduses. Lisaks rakendub maksmisega viivitamise korral laotasu, mis survestab kauba saajat veelgi.

---

Kas müüjad kasutavad teadlikult välismaise ostja teadmatust ära?

Nii ja naa. On arusaadav, et iga kauba müüja eesmärgiks on teenida tulu. Müüjapoolne transporditeenuse pakkumine tuleneb lisatulu (transporditeenuse vahendamise eest) teenimise eesmärgist, mida ei saa ette heita.

Loodame siiski, et Aasia müüjad pigem eeldavad, et kaupa ostev välismaine ettevõte tunneb  tarnetingimusi põhjalikult ning tutvub enne pakutu vastuvõtmist tingimustega.

---

Kuidas kirjeldatud vigu vältida?

Aasiast tasub igal juhul kaupasid osta, kuna sealsete toodete kvaliteet ja valik on hea. Eduka ostu sooritamiseks ei tohi aga tarneklausli valikul ämbrisse astuda. Soovitame CIF (või mõnda muud “C” tähega hakkavat ) tarneklauslit vältida ning eelistada FOB-i või EXW-i.

Soovitame:

• Kontakteeru meiega hiljemalt siis, kui müüjaga läbirääkimised käivad.
• Ära tasu müüjale kauba eest, kuni Sa pole saanud meilt infot, milline tarneklausel on sulle soodsaim.
• Sõltuvalt parima tarneklauslile, võid kogu veo meie hoolde jätta.
  • saad valida Hiina mere-, lennu- ja raudteetranspordi vahel.
  • saad nõu, milline nimetatud veoviisidest on Sinu jaoks parim.
• Me ei trikita veohinnaga ega pane Sind sundseisu. Saad lõpliku veohinna Eestini, millele ei lisandu varjatud kulusid.
• Lisandväärtusena kontrollivad meie logistik ja tollideklarant vahetult pärast kauba väljumist lähtesadamast kõikide dokumentide olemasolu ning nende korrektset täitmist, tagamaks tõrgeteta kauba liikumine ning deklareerimine EMTA-s. Puuduste korral aitame Sind saatjaga suhtlemisel, et dokumendid Eestisse saabumise ajaks korda teha ning vormistada tollideklaratsioon.