Laadimismeeter ehk LDM (loading meter) näitab, kui palju haagise põrandapinda kaup veoki pikkuse suunas kasutab. Laadimismeetrit kasutatakse peamiselt maanteetranspordis osakoormate (LTL) puhul, kus ühes haagises veetakse mitme kliendi kaupa. LDM aitab hinnata, kui suure osa haagise kaubaruumist konkreetne saadetis vajab, ning on üks osakoorma transpordihinna arvutamise aluseid. Kõik vedajad ei arvuta osakoorma hinda siiski ainult LDM-i põhjal – sõltuvalt vedajast ja teenusest võidakse arvestada ka kauba mahtu (m³), kaalu või arvestuslikku kaalu.
Üks laadimismeeter tähendab ühte meetrit haagise pikkusest kogu haagise laiuses. Standardse poolhaagise kaubaruumi pikkus on ligikaudu 13,6 meetrit ja siselaius ligikaudu 2,45 meetrit. Kogu standardse poolhaagise kaubaruum vastab seega ligikaudu 13,6 LDM-ile.
Kuidas laadimismeetreid arvutada?
Laadimismeetrite arvutamise valem on:
LDM = kauba pikkus (m) × kauba laius (m) / 2,4
Näiteks:
- Ebastandardne alus (1,7 × 1,1 m): 1,7 × 1,1 / 2,4 = 0,78 LDM ehk ligikaudu 0,8 LDM
- 1 euroalus (1,2 × 0,8 m): 1,2 × 0,8 / 2,4 = 0,4 LDM
- 1 FIN-alus (1,2 × 1,0 m): 1,2 × 1,0 / 2,4 = 0,5 LDM
Kas kauba kõrgus mõjutab laadimismeetrit (LDM-i)?
Laadimismeetri (LDM) arvutamisel lähtutakse eelkõige kauba poolt kasutatavast haagise põrandapinnast. Seetõttu ei lähe kauba kõrgus LDM-i arvutamise valemisse.
Näiteks kaks kõrvuti paigutatud FIN-alust mõõtudega 1,2 × 1,0 m kasutavad kokku 1,0 laadimismeetrit (LDM). Alused kasutavad ära kogu haagise laiuse, kuid nende kõrgus laadimismeetrite arvu ei mõjuta.
Kauba kõrgus ja virnastatavus on siiski olulised transpordi planeerimisel. Kui kauba peale ei tohi teist kaupa laadida, tuleb seda veopäringus kindlasti mainida, sest see mõjutab haagise tegelikku ruumikasutust ja võib mõjutada ka transpordihinda.
Kas kauba kaal mõjutab laadimismeetrit (LDM-i)?
Kauba kaal ei muuda mõõtude põhjal arvutatud laadimismeetrite (LDM) arvu, kuid see võib mõjutada transpordihinna arvutamist. Vedajad võrdlevad kauba tegelikku kaalu selle ruumikasutuse põhjal arvutatud arvestusliku kaaluga ning hinnastamisel lähtutakse üldjuhul suuremast näitajast.
Euroopa maanteevedudel kasutatakse ühe laadimismeetri arvestusliku kaaluna sageli ligikaudu 1750–2000 kg. Täpne arvestus sõltub vedajast ja hinnastamise tingimustest. Seetõttu ei ole näiteks 1850 kg ühe LDM-i kohta kauba maksimaalne lubatud kaal, vaid hinnastamisel kasutatav arvestuslik näitaja.
- Näiteks üks euroalus mõõtudega 1,2 × 0,8 m võtab 0,4 LDM. Kui hinnastamisel kasutatakse arvestust 1850 kg/LDM, vastab 0,4 LDM arvestuslikult 740 kilogrammile.
- Kui selline euroalus kaalub 500 kg, on selle arvestuslik kaal 740 kg. Kui sama alus kaalub aga 1000 kg, on tegelik kaal arvestuslikust kaalust suurem ning tavapärase arvestuse järgi lähtutakse hinnastamisel 1000 kilogrammist.
Osakoormate (LTL) puhul võib hinnastamine sõltuda ka sellest, milline kaup on konkreetsesse haagisesse juba planeeritud. Kui muu kaup on kerge ja haagisel on piisavalt vaba kandevõimet, võib vedaja mõnel juhul võtta peale raskema kauba ilma arvestuslikust LDM-kaalust tuleneva lisatasuta. Seetõttu ei tähenda näiteks 1850 kg/LDM arvestus alati automaatselt, et sellest raskema kauba eest küsitakse lisatasu.
Võimalik on ka vastupidine olukord. Haagises võib olla piisavalt vaba põrandapinda, kuid juba laaditud kaupade kogukaalu tõttu ei võimalda veoki lubatud kogukaal või teljekoormused sinna enam rasket kaupa lisada. Seetõttu sõltuvad osakoorma tegelik hind ja laadimise võimalikkus lisaks LDM-ile ka kauba kaalust, ülejäänud koorma kaalust ning konkreetse haagise vabast kandevõimest.
Arvutuslik laadimismeeter (LDM) vs tegelik ruumivajadus
Kauba mõõtude põhjal arvutatud laadimismeeter (LDM) ei näita alati seda, kui palju ruumi kaup haagises tegelikult vajab. Kauba kuju, paigutus, väljaulatuvad osad või ohutuks kinnitamiseks vajalik ruum võivad tähendada, et kaup võtab haagises rohkem LDM-i kui ainult selle pikkuse ja laiuse põhjal arvutades.
Näiteks võivad pikad pakid olla paigutatud haagise keskele nii, et nende kõrvale ei ole võimalik muud kaupa turvaliselt laadida. Sellisel juhul on kauba tegelik ruumivajadus suurem kui ainult selle mõõtude põhjal arvutatud LDM.
Sama kehtib masinate ja seadmete puhul, millel on väljaulatuvad osad. Isegi kui väljaulatuv osa ei toetu haagise põrandale, võib selle tõttu jääda osa haagisest muu kauba laadimiseks kasutamata.
LDM-i võib suurendada ka kauba ohutuks kinnitamiseks vajalik ruum. Näiteks masina või sõiduki kinnitamiseks kasutatavad koormarihmad võivad võtta täiendavat ruumi ning takistada muu kauba paigutamist vahetult masina ette või taha.
Seetõttu tasub masinate, seadmete, pika kauba ja muu ebastandardse kauba puhul saata veopäringuga alati kauba täpsed mõõdud, kaal ning võimalusel foto. Nii saab hinnata kauba tegelikku ruumivajadust haagises ja arvutada transpordihinna täpsemalt.