Euroopa Liidu välistest riikidest kaupa importides puutuvad ettevõtted sageli kokku olukorraga, kus logistikafirma küsib juba hinnapäringu koostamisel või enne transpordi alustamist MSDS ehk SDS dokumenti.
Seda dokumenti küsitakse eelkõige kaupade puhul, mille sees on aku või mis sisaldavad erinevaid keemilisi ühendeid. Näiteks energiasalvestid, elektrilised lao- ja tõsteseadmed, elektrilised sõidukid ning muud akutoitel töötavad seadmed. Samuti võivad MSDS/SDS dokumenti vajada sisepõlemismootoriga masinad, millel on käivitusaku.
Valdav osa sellistest juhtumitest on meie praktikas seotud Hiinast imporditava kaubaga, kuid sama olukord võib tekkida ka mujalt Aasiast, USA-st, Türgist või teistest Euroopa Liidu välistest riikidest importimisel.
Kui MSDS/SDS dokumenti hinnapäringu faasis ei kontrollita, võidakse vedu ekslikult broneerida tavakaubana. Kui aga juba broneeritud transpordi käigus selgub, et saadetis sisaldab näiteks akusid või muid ohtliku kauba alla kuuluvaid komponente, võivad tekkida viivitused ja märkimisväärsed lisakulud.
Selles artiklis selgitame, mis on MSDS ehk SDS dokument, milliste kaupade puhul seda vajatakse ning miks on oluline see enne Euroopa Liidu välist kaubavedu üle kontrollida.
Mis on MSDS ehk SDS dokument?
MSDS on lühend ingliskeelsest terminist Material Safety Data Sheet. Tänapäeval kasutatakse rohkem nimetust SDS ehk Safety Data Sheet. Eesti keeles tähendab see ohutuskaarti. Kuigi MSDS on vanem termin, kasutavad tootjad, müüjad ja logistikafirmad seda endiselt sageli. Praktikas tähistavad MSDS ja SDS üldjuhul sama tüüpi dokumenti.
Ohutuskaart kirjeldab konkreetse aine või toote koostist, omadusi, võimalikke ohte ning ohutu käitlemise tingimusi. Sealt leiab muu hulgas juhised toote kasutamiseks, ladustamiseks, tulekahju kustutamiseks, lekke kõrvaldamiseks, esmaabi andmiseks ja jäätmekäitluseks.
Mere-, lennu-, maantee- ja raudteetranspordile kehtivad erinevad reeglid. Meretransporti reguleerib IMDG koodeks, lennutransporti ICAO tehnilistel juhistel põhinev IATA DGR, maanteetransporti Euroopas ADR ja raudteetransporti RID. Ühe veoliigi klassifikatsiooni ei saa automaatselt teisele üle kanda.
Seetõttu tuleb kontrollida just selle veoliigi nõudeid, millega konkreetset kaupa transporditakse. Näiteks liigub valdav osa Hiinast Eestisse imporditavast kaubast meritsi. Sellisel juhul tuleb MSDS/SDS-i 14. osast kontrollida eelkõige IMDG klassifikatsiooni ja viidatud special provision’it ehk erisätet. Erisättes on kirjeldatud tingimused, mille täitmisel ei pruugi kaubale kohalduda kõik IMDG ohtliku kauba veonõuded.
Kust MSDS/SDS dokument saada?
MSDS/SDS dokumenti tuleb küsida kauba müüjalt või tootjalt. Kui ostad kauba edasimüüjalt, peab tema vajaduse korral dokumendi tootjalt hankima.
Tootja koostab MSDS/SDS dokumendi ise või tellib selle ohutuskaartide koostamise teenust pakkuvalt ettevõttelt. Dokument koostatakse toote koostise, tehniliste andmete, vajalike laborikatsete ja kehtivate ohutusnõuete põhjal.
Ära pelga MSDS/SDS dokumenti müüjalt või tootjalt küsida. Pädeval müüjal on vajalik dokumentatsioon üldjuhul juba olemas, sest ohutuskaart on selliste kaupade puhul tavapärane osa tootedokumentatsioonist. Sa ei pea muretsema, et tootja peab selle ainult Sinu tellimuse pärast eraldi koostama.
Soovitame vältida Euroopa Liidu väliseid müüjaid, kes väidavad, et dokumenti ei ole, sest „keegi pole seda varem küsinud“ või „toodet on alati tavakaubana saadetud“. Selline vastus ei tõenda, et kaup on ohutu, vaid võib viidata sellele, et selle transpordiklassifikatsiooni ei ole korrektselt kontrollitud. Eriti tähelepanelik tuleb olla akut sisaldavate sõidukite, energiasalvestite, elektritõstukite ja sisepõlemismootoriga seadmete puhul.
Kui tavakaubana teele pandud saadetis osutub ohtlikuks kaubaks, jäävad praktilised ja rahalised tagajärjed sageli Eesti ostja kanda. Lisanduda võivad suurem veotasu, ümberbroneerimise ja dokumentide vormistamise kulud, ladustamistasud ning pikemad ooteajad. Halvemal juhul võib vedaja saadetise peatada või selle vedamisest keelduda.
Seetõttu tuleb MSDS/SDS ja muu vajalik dokumentatsioon üle kontrollida enne kauba teele saatmist.
Milliste kaupade puhul on MSDS/SDS dokument vajalik?
Tavakauba puhul MSDS/SDS dokumenti üldjuhul ei vajata. Näiteks plastikmööbli või CNC-tööpingi transportimiseks ei ole ohutuskaarti vaja, kui kaup ei sisalda akut, kütust, õli ega muid võimalikke ohtlikke komponente.
Meie praktikas puutume MSDS/SDS dokumentidega kõige sagedamini kokku Hiinast imporditavate akude ja elektriseadmete puhul. Eelkõige puudutab see suure mahutavusega akupankasid, energiasalvesteid, akumooduleid ja terviklikke energiasalvestussüsteeme.
Dokumenti küsitakse sageli ka elektrisõidukite, elektritõstukite, virnastajate, tööstuslike puhastusseadmete, laadimislahenduste, päikeseenergiasüsteemide salvestite ning muude liitiumakuga seadmete transportimisel. Samuti tuleb võimalikke ohtlikke komponente kontrollida ekskavaatorite, mobiilsete kraanade, traktorite, tõstukite, laadurite ja buldooserite puhul. Nendes võivad olla käivitusakud, kütus, õli või muud vedelikud, mis mõjutavad seda, kas saadetis klassifitseeritakse transpordil ohutuks või ohtlikuks kaubaks.
Kõik akud ja neid sisaldavad seadmed ei kuulu samade veonõuete alla. Klassifikatsioon sõltub aku tüübist, võimsusest, kaalust, seisukorrast ja pakendamisest ning sellest, kas aku liigub eraldi, seadmega samas pakendis või seadmesse paigaldatuna. Seetõttu ei piisa logistikafirmale üksnes teatest, et kaup sisaldab akut – enne veo korraldamist tuleb kontrollida konkreetse aku või seadme dokumentatsiooni.
Milliseid dokumente on veel vaja?
MSDS/SDS dokumendist ei pruugi veo korraldamiseks piisata. Sõltuvalt kaubast, pakendist ja veoliigist võidakse küsida ka järgmisi dokumente:
UN 38.3 Test Summary – kinnitab, et liitium- või naatriumioonaku tüüp on läbinud transpordiks ettenähtud UN 38.3 katsed. Dokument peab vastama täpselt veetavale akumudelile.
1.2 m Drop Test confirmation – kinnitus, et transportimiseks ette valmistatud pakend talub ettenähtud 1,2-meetrist kukkumiskatset. Seda nõutakse ainult teatud akude, pakendite ja veotingimuste puhul, eelkõige lennutranspordis.
Dangerous Goods Packing Declaration – ohtliku kauba pakkimise deklaratsioon, millega kinnitatakse, et kaup on nõuetekohaselt pakitud, märgistatud ja veoks ette valmistatud. Meretranspordis võib vastav dokument kanda nimetust Container/Vehicle Packing Certificate.
DGD ehk Dangerous Goods Declaration – ohtliku kauba deklaratsioon, mis sisaldab muu hulgas UN-numbrit, veose tunnusnimetust, ohuklassi, kogust ja saatja kinnitust. Lennuveol on selle ametlik nimetus Shipper’s Declaration for Dangerous Goods, meretranspordis kasutatakse ohtliku kauba veodokumenti või Multimodal Dangerous Goods Formi.
Aitame dokumentatsiooni kontrollida ja veo korraldada
Saame aru, et Euroopa Liidu väliste vedudega igapäevaselt mitte kokku puutuva inimese jaoks võivad erinevad mõisted, dokumendid ja veonõuded tekitada segadust. Meie jaoks on see igapäevane töö.
Võta meiega julgelt ühendust juba enne kauba teele saatmist. Aitame suhelda tootja või edasimüüjaga, küsida vajalikud dokumendid ning kontrollida nende vastavust kaubale ja planeeritud veoviisile. Vajaduse korral korraldame kogu transpordi koos tollivormistusega, aidates vältida viivitusi, ootamatuid lisakulusid ja muid riske.
