Kauba transportimisel Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel tuleb üldjuhul korraldada tollivormistus. See puudutab nii ettevõtteid, kes impordivad või ekspordivad kaupu, kui ka eraisikuid, kes tellivad kaupu väljastpoolt Euroopa Liitu.
Tollimine ehk tollivormistus tähendab kauba deklareerimist tollile. Sõltuvalt kauba liikumisest ja eesmärgist võib olla vajalik impordi-, ekspordi- või transiidideklaratsiooni vormistamine.
Vaatame lähemalt, millal on kauba tollimine vajalik, kuidas tollivormistus toimub, milliseid dokumente on vaja ning milliste maksude ja kuludega tuleb arvestada.
Millal on kauba tollimine vajalik?
Tollivormistus on üldjuhul vajalik, kui kaup liigub Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel.
Kuigi näiteks Norra ja Šveits on Euroopa Liiduga tihedalt seotud kaubanduslepingute kaudu, ei kuulu need riigid Euroopa Liidu tolliliitu. Seetõttu tuleb ka nende riikidega kaubavahetusel arvestada tollivormistusega.
Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liikuvatele liidu kaupadele üldjuhul tollideklaratsiooni vormistama ei pea. Näiteks Eestist Soome või Saksamaale kauba saatmisel ei ole tavaliselt vaja impordi- ega ekspordideklaratsiooni.
Erandiks võivad olla olukorrad, kus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liigub liiduväline kaup või sellele kohaldatakse eraldi tolliprotseduuri.
Millised on peamised tolliprotseduurid?
Kauba tollimine ei tähenda alati üksnes importi või eksporti. Sõltuvalt kauba liikumisest ja eesmärgist kasutatakse erinevaid tolliprotseduure.
Impordi tollivormistus on vajalik, kui kaup tuuakse väljastpoolt Euroopa Liitu ning soovitakse see lubada vabasse ringlusse. Impordil arvestatakse vajadusel tollimaks ja käibemaks ning pärast kauba vabastamist saab seda üldjuhul Euroopa Liidus vabalt kasutada või edasi müüa.
Ekspordi tollivormistus on vajalik, kui liidu kaup saadetakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt välja, näiteks Eestist Suurbritanniasse, Norrasse või Šveitsi. Ekspordideklaratsiooniga esitatakse tollile andmed väljasaadetava kauba kohta.
Transiidiprotseduuri kasutatakse juhul, kui kaup peab liikuma tollijärelevalve all ühest kohast teise ilma vahepealse impordivormistuseta. Näiteks võib kaup saabuda Rotterdami sadamasse ning liikuda T1-deklaratsiooniga Eestisse, kus korraldatakse impordi tollivormistus.
Ajutise impordi korral tuuakse kaup Euroopa Liitu ajutiseks kasutamiseks ning viiakse seejärel tagasi. Ajutise ekspordi puhul viiakse kaup Euroopa Liidust ajutiselt välja ning tuuakse hiljem tagasi. Selliseid protseduure kasutatakse näiteks näituseeksponaatide ja professionaalsete seadmete puhul. Sobiv tolliprotseduur sõltub kauba liikumisest ja kasutamise eesmärgist.
Milliseid dokumente on kauba tollimiseks vaja?
Tollivormistuse korraldamiseks on vaja dokumente, mille alusel saab kontrollida kauba kirjeldust, kogust, väärtust ja päritolu ning määrata õige kaubakoodi.
Üldjuhul on tollivormistuseks vajalikud järgmised dokumendid:
- Kaubaarve (Commercial Invoice) – sisaldab andmeid müüja ja ostja, kauba nimetuse, koguse, väärtuse ning tehingutingimuste kohta.
- Pakkeleht (Packing List) – sisaldab andmeid kauba koguste, pakkeühikute ning neto- ja brutokaalu kohta.
- Transpordidokument – näiteks CMR, konossement (Bill of Lading) või lennuveokiri (AWB), sõltuvalt transpordiliigist.
- Päritoludokument – võib olla vajalik tollisoodustuse kasutamiseks või muude päritoluga seotud nõuete täitmiseks.
- Volikiri – vajalik juhul, kui tollivormistuse korraldab kliendi eest tolliagentuur.
Sõltuvalt kaubast ja tolliprotseduurist võivad lisaks olla vajalikud erinevad sertifikaadid, litsentsid või muud load. Näiteks teatud toiduainete, taimsete toodete ja kemikaalide importimisel kehtivad täiendavad nõuded.
Enne kauba väljasaatmist tasub kontrollida, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas, et vältida viivitusi tollivormistusel.
Kuidas toimub kauba tollimine praktikas?
Tollivormistuse korraldamine sõltub sellest, kas tegemist on impordi, ekspordi või muu tolliprotseduuriga. Üldjuhul toimub kauba tollimine järgmiste etappidena:
- Dokumentide edastamine. Klient saadab tolliagentuurile kaubaarve, pakkelehe ja muud vajalikud dokumendid.
- Andmete kontrollimine. Tolliagent kontrollib esitatud dokumente, määrab kaubakoodid ning selgitab välja võimalikud täiendavad nõuded.
- Tollideklaratsiooni vormistamine. Tolliagent koostab ja esitab tollideklaratsiooni elektrooniliselt tollisüsteemis.
- Tollideklaratsiooni menetlemine. Toll kontrollib esitatud andmeid ning võib vajadusel küsida lisadokumente või suunata kauba füüsilisse kontrolli.
- Kauba vabastamine. Kui vajalikud tolliformaalsused on täidetud ning kohaldatavad maksud tasutud või nende tasumine nõuetekohaselt tagatud, vabastab toll kauba.
Oluline on korraldada tollivormistus õigeaegselt. Näiteks impordi puhul ei tohi tollijärelevalve all olevat kaupa enne tolli vabastamisotsust kasutada ega edasi müüa. Ekspordi puhul peab kaup olema ekspordiprotseduurile vabastatud enne riigist lahkumist.
Milliste maksudega tuleb kauba tollimisel arvestada?
Euroopa Liitu kaupade importimisel võivad lisanduda tollimaks, käibemaks ja sõltuvalt kaubast ka muud maksud.
Tollimaks sõltub kauba kaubakoodist, päritolust ja tolliväärtusest. Tollimaksumäärad on kaubagruppide lõikes erinevad ning teatud kaupadele võivad kehtida soodusmäärad või täiendavad tollimaksud.
Käibemaks on Eestis üldjuhul 24%. Impordikäibemaksu arvutamisel võetakse aluseks kauba maksustatav väärtus, mis sisaldab tolliväärtust, tollimaksu ning seaduses sätestatud täiendavaid kulusid.
Euroopa Liidust kauba eksportimisel üldjuhul tollimaksu ei lisandu. Siiski tuleb arvestada sihtriigi impordimaksude ja tollivormistuse nõuetega.
Vajad abi kauba tollimisel?
ETS Logistics aitab ettevõtetel ja eraisikutel korraldada kaupade impordi-, ekspordi- ja transiidivormistust Eestis ning teistes Euroopa riikides.
Aitame kontrollida tollivormistuseks vajalikke dokumente, määrata kaubakoode, arvutada impordimakse ning valida sobiva tolliprotseduuri.
Kui vajad abi kauba tollimisel, saada meile kaubaarve, pakkeleht ja info kauba liikumise kohta. Vaatame dokumendid üle ning anname teada edasised juhised tollivormistuse korraldamiseks.