Kaubaarve (Commercial Invoice) ja pakkeleht (Packing List) on rahvusvahelise kaubaveo peamised alusdokumendid. Nendes esitatud andmeid kasutatakse transpordi korraldamisel, tollideklaratsioonide koostamisel ning vajadusel tollimaksu ja impordikäibemaksu arvutamisel.
Kaubaarvel või pakkelehel puuduv või ebatäpne info võib tollivormistust edasi lükata ja takistada kauba vabastamist. Meie praktikas tekitavad kõige sagedamini probleeme liiga üldine kauba kirjeldus, märkimata päritoluriik, ebaselge tarnetingimus ning vastuolud kaubaarve ja pakkelehe andmetes.
Kui dokumendid vaadatakse üle enne kauba teele saatmist, saab enamiku sellistest probleemidest ära hoida.
Selles artiklis selgitame, mis vahe on kaubaarvel ja pakkelehel, milliseid andmeid need peaksid sisaldama ning milliseid vigu tuleks vältida.
Mis on kaubaarve ehk Commercial Invoice?
Kaubaarve ehk Commercial Invoice on müüja koostatud äridokument, millel esitatakse tehingu osapoolte andmed, müüdud kaupade kirjeldused, kogused, hinnad ja müügitingimused.
Kui kaup liigub üle Euroopa Liidu välispiiri, on kaubaarve üks tollivormistuse peamisi alusdokumente. Tollideklaratsiooni koostamisel kasutatakse sellel esitatud andmeid muu hulgas kauba tolliväärtuse, kaubakoodi, päritolu ning kohaldatavate impordimaksude ja piirangute kindlaksmääramiseks.
Kaubaarvet kasutatakse nii kaupade eksportimisel Euroopa Liidust kui ka importimisel kolmandatest riikidest Euroopa Liitu. Euroopa Liidu sisese tavapärase kaubaveo korral tollideklaratsiooni üldjuhul ei koostata, kuid arvet vajatakse endiselt tehingu ja kauba liikumise tõendamiseks.
Kaubaarve peab kajastama tegelikku tehingut. Sellel märgitud kaubad, kogused, väärtused ja osapooled peavad vastama tegelikkusele ning ühtima teiste saadetisega seotud dokumentide andmetega.
Mis on pakkeleht ehk Packing List?
Pakkeleht ehk Packing List on dokument, mis kirjeldab, kuidas saadetis on füüsiliselt pakitud. Sellel märgitakse pakendite arv ja liik, kaupade jaotus pakenditesse, toodete kogused, pakendite mõõtmed ning saadetise neto- ja brutokaal.
Kui kaubaarve vastab peamiselt küsimustele „mida müüdi ja millise hinnaga?“, siis pakkeleht näitab, kuidas kaup on pakitud ning millisest pakendist konkreetne toode leitakse.
Pakkelehte kasutavad tollideklarant, vedaja, terminal, ladu ja vajaduse korral tolliametnik. Dokument on eriti oluline juhul, kui saadetises on mitu erinevat toodet, kaubakoodi või pakendit.
Kui kaup suunatakse füüsilisse tollikontrolli, peab pakkelehe järgi olema võimalik kindlaks teha, millises kastis, kaubaalusel või muus pakendis kontrollitav kaup asub. Puudulike pakkimisandmete korral võib kontroll võtta rohkem aega ning tuua kaasa täiendava käitlemise ja lisakulud.
Miks on korrektsed dokumendid tollivormistusel olulised?
Kaubaarve ja pakkelehe alusel koostatakse ekspordi ja impordi tollideklaratsioon. Kui dokumentidel esitatud andmed on puudulikud või omavahel vastuolus, ei saa tollideklarant deklaratsiooni korrektselt koostada ning peab küsima lisainfot müüjalt või ostjalt.
Näiteks ei piisa kauba kirjeldamiseks üldnimetustest „parts“, „equipment“, „samples“ või „accessories“. Nende järgi ei ole võimalik kindlaks teha, millise kaubaga on tegemist, milleks seda kasutatakse ega milline kaubakood sellele kohaldub.
Puudulikud või vastuolulised dokumendid võivad kaasa tuua:
- tollivormistuse ja kaubaveo viibimise;
- täiendavad küsimused müüjale või ostjale;
- kauba ladustamise tolliterminalis;
- veoki või konteineri seisuaja;
- dokumentide või kauba täiendava tollikontrolli;
- kauba käitlemise ja ümberlaadimise lisakulud;
- vale kaubakoodi, päritoluriigi või impordimaksude deklareerimise;
- tollideklaratsiooni hilisema parandamise vajaduse;
- kauba vabastamise viibimise kuni andmete täpsustamiseni.
Seetõttu soovitame dokumendid üle kontrollida enne kauba väljasaatmist, mitte alles siis, kui saadetis on jõudnud sadamasse, lennujaama või tolliterminali.
Milliseid andmeid peab kaubaarve sisaldama?
Kaubaarve vorm ei ole rahvusvahelises kaubanduses üheselt kindlaks määratud. Tollivormistuseks peab dokument siiski sisaldama piisavalt teavet, et oleks võimalik tuvastada tehingu osapooled, kaup, selle väärtus ja tarnetingimus.
Kaubaarvel peaksid olema vähemalt järgmised andmed:
- dokumendi nimetus, arve number ja kuupäev;
- müüja, ostja, saatja ja kauba saaja andmed, kui osapooled on erinevad;
- iga kauba täpne kirjeldus, kogus ja mõõtühik;
- ühikuhind, kaubarea väärtus, kogusumma ja valuuta;
- tarnetingimus ehk Incoterm koos nimetatud kohaga;
- iga kauba päritoluriik ja vajadusel kaubakood;
- saatmise eesmärk, kui tegemist ei ole tavapärase müügitehinguga.
Kui ühe arvega müüakse erineva päritoluga kaupu, tuleb päritoluriik märkida iga kaubarea juurde eraldi. Üldisest märkusest „Country of origin: China“ ei piisa, kui osa arvel olevatest toodetest on valmistatud mõnes teises riigis.
Rahvusvahelise kaubaveo korral on soovitatav koostada kaubaarve inglise keeles või lisada sellele ingliskeelne tõlge. Nii on dokumendil esitatud andmed arusaadavad müüjale, ostjale, vedajale, tollideklarandile ja eri riikide tolliasutustele.
Sõltuvalt kaubast, lähte- ja sihtriigist ning kasutatavast tolliprotseduurist võib kaubaarvel olla vaja esitada ka täiendavaid kinnitusi või viiteid muudele dokumentidele.
Kuidas märkida kauba väärtus ja tarnetingimus?
Kaubaarvel tuleb näidata iga kauba ühikuhind, kaubarea koguväärtus, arve kogusumma ja valuuta.
Kui kaup saadetakse tasuta, näidisena, garantiikorras või muul põhjusel ilma müügitehinguta, ei saa selle väärtuseks märkida nulli. Sellisel juhul võib kasutada proforma-arvet, millel näidatakse kauba realistlik väärtus ja saatmise eesmärk. Vajaduse korral võib lisada märke: Value for customs purposes only. No charge to the consignee.
Kaubaarvele tuleb märkida ka tarnetingimus koos nimetatud kohaga, sest see näitab, millised transpordi- ja muud kulud sisalduvad kauba hinnas. Näiteks EXW-tingimuse korral vajab tollideklarant eraldi transpordiarvet või veo maksumuse kinnitust.
Toll võib küsida kauba väärtuse tõendamiseks näiteks tellimust, lepingut, maksekinnitust, hinnakirja või muid lisadokumente.
Mida tähendab kauba päritoluriik?
Kauba päritoluriik ei ole alati sama mis selle lähteriik. Näiteks Norrast saadetud, kuid Hiinas valmistatud kauba päritoluriik on Hiina.
Päritolu võib mõjutada tollimaksu, kaubanduspoliitilisi meetmeid ja impordipiiranguid. Tollimaksusoodustuse taotlemiseks võib sõltuvalt lähteriigist ja kaubanduslepingust vaja minna näiteks EUR.1 sertifikaati, arvedeklaratsiooni või muud nõuetekohast päritolukinnitust.
Pelgalt arvele lisatud märge „Country of origin“ ei anna automaatselt õigust tollimaksusoodustusele. Päritolutõend peab vastama konkreetse kaubanduslepingu nõuetele.
Milliseid andmeid peab sisaldama pakkeleht?
Pakkeleht peab andma selge ülevaate saadetise sisust ja pakendamisest. Sellel peaksid olema vähemalt järgmised andmed:
- dokumendi nimetus, number ja kuupäev;
- müüja või saatja ning ostja või kauba saaja andmed;
- viide kaubaarve numbrile;
- iga toote kirjeldus, kogus ning neto- ja brutokaal;
- pakendite arv, liik;
- kogu saadetise neto- ja brutokaal.
Ainult pakendite kogukaalude märkimisest ei piisa, kui ühes pakendis on mitu erinevat toodet. Tollivormistuseks peavad neto- ja brutokaalud olema esitatud ka iga tooterea kohta.
Netokaal tähendab kauba kaalu ilma pakendita ja brutokaal kauba kaalu koos pakendiga. Pakkelehel ei ole üldjuhul vaja hindu näidata, kuid kaupade kirjeldused ja kogused peavad vastama kaubaarvel esitatud andmetele.
Kas kaubaarve ja pakkeleht võivad olla üks dokument?
Lihtsa saadetise puhul võib pakkimisinfo olla esitatud ka kaubaarvel. Kui saadetises on üks toode ning arvel on märgitud selle kogus, pakendi liik, mõõtmed ning neto- ja brutokaal, ei pruugi eraldi pakkelehte vaja olla.
Mitme toote, kaubakoodi või pakendi korral soovitame koostada eraldi pakkelehe, millel on näidatud kaupade kaalud ja jaotus pakenditesse. Vedaja või toll võib pakkelehte vajaduse korral küsida ka siis, kui osa pakkimisandmetest on kaubaarvel olemas.
Milliseid vigu kaubaarvel ja pakkelehel vältida?
Kaubaarvel, pakkelehel ja veodokumendil esitatud andmed peavad olema omavahel kooskõlas. Enne dokumentide kinnitamist tuleb võrrelda osapoolte andmeid, kaupade kirjeldusi ja koguseid, pakendite arvu, kaalusid ning arve-, konteineri- ja muid saadetise viiteid.
Meie praktikas esineb kõige sagedamini järgmisi vigu:
- kaubakirjeldus on liiga üldine või sisaldab ainult tootekoodi;
- kauba väärtus, valuuta või päritoluriik puudub;
- Incoterm puudub või ei vasta tegelikule tehingule;
- toodete kaalud ei ole esitatud kaubaridade kaupa;
- kaubaarve, pakkelehe ja veodokumendi kogused või kaalud erinevad;
- päritolukinnitus puudub või on valesti koostatud.
Kui dokumentides esineb erinevusi, tuleb need enne tollideklaratsiooni koostamist üle kontrollida ja vajadusel parandada.
Aitame dokumentide kontrolli ja tollivormistusega
Kaubaarvele ja pakkelehele esitatavad nõuded võivad sõltuda kaubast, tehingust, päritolu- ja sihtriigist ning kasutatavast tolliprotseduurist. Meie tollideklarandid kontrollivad dokumendid üle ja annavad teada, kui mõni oluline andmeväli puudub, kaubakirjeldus vajab täpsustamist või dokumentides esineb vastuolusid.
Vajaduse korral aitame määrata kaubakoodid, arvutada impordimaksud ning korraldada tollivormistuse.