Impordi tollivormistus teises Euroopa Liidu liikmesriigis – mida peab Eesti ettevõte teadma?

Eesti ettevõte võib liiduvälise kauba importida ka mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu kaup saabub. Näiteks võib Norrast Rootsi saadetava kauba tollivormistada Rootsis, ilma et seda tuleks esmalt Eestisse transportida. Teises liikmesriigis impordi vormistamiseks on ettevõttel vaja kehtivat EORI-numbrit, mida kasutatakse ettevõtte tuvastamiseks tollitoimingutes kogu Euroopa Liidus. EORI-number üksi ei lahenda siiski kõiki tolli- ja […]

Eesti ettevõte võib liiduvälise kauba importida ka mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu kaup saabub. Näiteks võib Norrast Rootsi saadetava kauba tollivormistada Rootsis, ilma et seda tuleks esmalt Eestisse transportida.

Teises liikmesriigis impordi vormistamiseks on ettevõttel vaja kehtivat EORI-numbrit, mida kasutatakse ettevõtte tuvastamiseks tollitoimingutes kogu Euroopa Liidus. EORI-number üksi ei lahenda siiski kõiki tolli- ja maksuküsimusi. Enne kauba saatmist tuleb kontrollida ka tollivormistuse riigi impordikäibemaksu reegleid, käibemaksukohustuslasena registreerimise vajadust, tolliesinduse tingimusi ning kaubale kehtivaid piiranguid.

Mis on EORI-number?

EORI-number (Economic Operators Registration and Identification number) on ettevõtjale tollitoiminguteks antav kordumatu identifitseerimisnumber. Seda kasutatakse Euroopa Liidus kaupade importimisel, eksportimisel, transiidil ja muude tollitoimingute tegemisel.

Euroopa Liidus asutatud ettevõte taotleb EORI-numbri oma asukohariigi tolliasutuselt. Eesti ettevõttele väljastab selle Eesti Maksu- ja Tolliamet ning sama EORI-numbrit saab kasutada tollitoiminguteks kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Eraldi EORI-numbrit igas riigis taotleda ei ole vaja.

Millal on tollivormistus teises EL-i liikmesriigis mõistlik?

Impordi tollivormistus tehakse üldjuhul selles liikmesriigis, kus kaup tollile esitatakse. Kui kauba lõppsihtkoht asub väljaspool Eestit, võib kauba tollivormistamine sihtriigis vähendada transpordikulusid ja lühendada tarneaega.

See võib olla mõistlik näiteks juhul, kui:

  • Norrast ostetud kaup viiakse otse Rootsi;
  • Ühendkuningriigist saadetav kaup toimetatakse otse Soome;
  • Hiinast tellitud kaup saabub Klaipedasse ning jääb Leetu;
  • Eesti ettevõte kasutab või müüb kaupa teises liikmesriigis.

Impordideklaratsioon esitatakse selle riigi tollile, kus kaup tollivormistuse ajal asub. Vajaduse korral vormistab deklaratsiooni kohalik tolliagent Eesti ettevõtte esindajana.

Kas teises EL-i riigis tollivormistamiseks piisab EORI-numbrist?

EORI-number on impordi tollivormistamiseks vajalik, kuid see on üksnes ettevõtte tollialane identifitseerimisnumber. See ei asenda kohalikku käibemaksunumbrit, impordiluba ega tolliesinduseks vajalikke dokumente.

Enne kauba saatmist tuleb välja selgitada:

  • kes märgitakse impordideklaratsioonil importijaks;
  • millises riigis kaup tollivormistatakse ja kuhu see pärast importi liigub;
  • kas ettevõte peab end impordiriigis käibemaksukohustuslasena registreerima;
  • kuidas tasutakse või deklareeritakse impordikäibemaks;
  • kas kohalik tolliagent saab Eesti ettevõtet esindada;
  • kas kaubale kehtivad impordiload või muud piirangud.

Täpsed nõuded sõltuvad tollivormistuse riigist, kaubast ja sellest, mida ettevõte kaubaga pärast importi teeb.

Millises riigis tasutakse tollimaks ja impordikäibemaks?

Kui kaup lubatakse vabasse ringlusse teises Euroopa Liidu liikmesriigis, arvestatakse impordiga seotud maksud üldjuhul selles riigis.

Tollimaksu määramisel kasutatakse kogu Euroopa Liidus ühist tollitariifistikku. Seetõttu ei sõltu tollimaksumäär sellest, kas sama kaup imporditakse näiteks Eestis, Rootsis või Soomes. Tollimaksu suurust mõjutavad eelkõige:

  • kauba tolliväärtus;
  • kaubakood;
  • kauba päritoluriik;
  • võimalik tollimaksusoodustus või kaubale kehtiv täiendav tollimaks.

Impordikäibemaksu määr ja selle deklareerimise kord sõltuvad aga riigist, kus kaup imporditakse. Mõnes liikmesriigis tasutakse impordikäibemaks tollile, teises saab kohalikuks käibemaksukohustuslaseks registreeritud ettevõte kajastada selle käibedeklaratsioonil.

Seetõttu tuleb enne tollivormistuse riigi valimist kontrollida lisaks tollimaksule ka impordikäibemaksu tasumise, deklareerimise ja võimaliku mahaarvamise tingimusi.

Kas teises liikmesriigis on vaja käibemaksukohustuslasena registreerida?

Käibemaksukohustuslasena registreerimise vajadus sõltub selle liikmesriigi reeglitest, kus kaup imporditakse. EORI-number ei asenda kohalikku käibemaksunumbrit.

Mõnes liikmesriigis võib kohalik käibemaksuregistreering olla impordi vormistamiseks või impordikäibemaksu käibedeklaratsioonil kajastamiseks vajalik. Teistes riikides võib ettevõte vormistada impordi ka kohaliku käibemaksuregistreeringuta, kuid sellisel juhul võib impordikäibemaks kuuluda tasumisele tollile.

Enne kauba saatmist tuleb välja selgitada, kas ettevõte vajab impordiriigis käibemaksunumbrit ning kuidas toimub impordikäibemaksu tasumine, deklareerimine ja võimalik mahaarvamine või tagastamine.

Praktiline näide: kaup liigub Norrast otse Rootsi

Eesti ettevõte ostab Norrast materjali, mida kasutatakse Rootsis asuval ehitusobjektil. Selle asemel, et kaup esmalt Eestisse tuua, siin tollivormistada ja seejärel Rootsi transportida, võib kaup liikuda otse Norrast Rootsi.

Impordi tollivormistus tehakse sellisel juhul Rootsis Eesti ettevõtte nimele, kasutades ettevõtte Eestis väljastatud EORI-numbrit. Impordideklaratsiooni võib ettevõtte eest esitada kohalik tolliagent.

Tollimaks arvestatakse Euroopa Liidu ühise tollitariifistiku alusel, kuid impordikäibemaksu käsitletakse Rootsi reeglite järgi. Kui ettevõte on Rootsis käibemaksukohustuslasena registreeritud, kajastatakse impordikäibemaks üldjuhul Rootsi käibedeklaratsioonil. Kui ettevõttel Rootsi käibemaksuregistreering puudub, tuleb impordikäibemaks tasuda Rootsi tollile.

Kauba tollivormistamine Rootsis võimaldab vältida tarbetut transporti Eestisse ning vähendada veo maksumust ja tarneaega.

Milliseid dokumente on tollivormistuseks vaja?

Dokumentide täpne loetelu sõltub kaubast ja tollivormistuse riigi nõuetest. Üldjuhul on vaja:

  • kaubaarvet ja pakkelehte;
  • transpordidokumenti;
  • vajaduse korral transpordiarvet;
  • päritolutõendit, kui taotletakse tollimaksusoodustust;
  • kaubale nõutavaid lubasid või sertifikaate.

Lisaks tuleb edastada Eesti ettevõtte EORI-number, vajaduse korral kohalik käibemaksunumber ning tolliesinduse volikiri.

Dokumendid tuleks tolliagendile edastada enne kauba saabumist. Nii saab aegsasti kontrollida, kas tollivormistus on valitud riigis võimalik ja kas on vaja täiendavaid dokumente või registreeringuid.

Aitame korraldada impordi tollivormistuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis

Kui Eesti ettevõtte kaup saabub otse mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, aitame korraldada impordi tollivormistuse koostöös kohaliku tolliagendiga.

Kontrollime kaubadokumente, selgitame välja impordimaksud ja käibemaksuregistreeringu vajaduse ning koordineerime tollivormistuseks vajalike andmete edastamist. Nii saab ettevõte kogu tollivormistuse korraldamiseks suhelda ühe kontaktisikuga.

Tollivormistuse võimaluste ja maksumuse hindamiseks saada meile kaubaarve, pakkeleht, transpordidokument ning teave veo marsruudi ja kauba lõppsihtkoha kohta. Soovitame dokumendid edastada juba enne kauba saabumist.