Hiina raudteetransport on kiirem kui meretransport ja üldjuhul soodsam kui lennutransport. Seetõttu on raudtee hea alternatiiv ettevõtetele ja riiklikele institutsioonidele, kelle jaoks meretranspordi tarneaeg on liiga pikk, kuid lennutranspordi hind liiga kõrge. Raudteetransport sobib nii väiksematele saadetistele alates 1 m³ kui ka täiskonteineritele.
Kuidas toimub kaupade transport Hiinast Eestisse mööda raudteed? Kui kaua raudteetransport aega võtab ja mitu korda kaupa või konteinerit teekonna jooksul ümber laaditakse?
Hiina ja Euroopa vahelise raudteetranspordi taust
Hiina ja Euroopa vahel liigub väga suur kogus kaupu. Traditsiooniliselt on suurem osa sellest kaubavoost liikunud meritsi, kuid meretransport on suhteliselt aeglane ning selle tarneaegu võivad mõjutada ilmastik, sadamate ülekoormus, häired olulistel mereteedel ja geopoliitilised pinged. Lennutransport on küll oluliselt kiirem, kuid suuremate (alates 1 m³) ja raskemate saadetiste puhul kallis.
Kasvava Hiina ja Euroopa vahelise kaubavahetuse kõrval tekkis vajadus täiendava maismaa transpordiühenduse järele. Hiina ja Euroopa vahelist raudteetransporti hakati aktiivselt arendama 2010. aastate alguses. Tänaseks on sellest kujunenud regulaarne transpordivõimalus, mille peamine eelis on kiiruse ja hinna kombinatsioon – raudtee on üldjuhul kiirem kui meretransport ja kaupadele alates 1 m³ soodsam kui lennutransport.
Hiinast Euroopa suunas väljuvad kaubarongid mitmetest raudteeterminalidest. Sobiv lähtejaam valitakse vastavalt kauba asukohale, rongigraafikule, vabade kohtade saadavusele ja hinnale. Kaup ei pea asuma raudteeterminali lähedal – näiteks Shanghaist, Ningbost või Shenzhenist saab selle esmalt maanteetranspordiga sobivasse raudteeterminali toimetada.
Eestil puudub Hiinaga otseraudteeühendus. ETS Logistics korraldatavate Hiina–Eesti raudteevedude puhul lõpeb raudteetranspordi osa üldjuhul Małaszewicze terminalis Poolas. Sealt jätkub kauba teekond Eestisse maanteetranspordiga. Täiskonteiner transporditakse edasi konteinerveokiga, osakonteinerkaup laaditakse ümber tavapärasele veokile ja toimetatakse Eesti lõppsihtkohta.
Tulevikus võib seda muuta Rail Baltica, mis ühendab Eesti Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega raudteevõrguga ning on kavandatud ka rahvusvaheliseks kaubaveoks. See loob võimaluse, et tulevikus saab Hiinast Eestisse suunduva saadetise Euroopa-teekond jätkuda Poolast Baltikumi mööda raudteed, vähendades vajadust maanteetranspordi järele.
Mitu korda laaditakse kaup teekonnal Hiinast Eestisse ümber?
Hiinast Eestisse suunduvas raudteetranspordis kasutatakse samu standardseid merekonteinereid nagu meretranspordis. Seega on konteineri laadimisruum ja kauba laadimise põhimõtted kliendile tuttavad ega erine klassikalisest meretranspordist.
Täiskonteinerveo ehk FCL-teenuse puhul on minimaalne veomahu ühik 40 jalga. See tähendab ühte 40-jalast konteinerit (40DC või 40HC) või alternatiivina kahte 20-jalast konteinerit (2 × 20DC). Osakonteinerveo ehk LCL-teenuse puhul sellist miinimumnõuet ei ole.
Hiina ja Eesti vahelise raudteetranspordi eripäraks on erinevad rööpmelaiused. Hiinas ja enamikus Euroopa riikides kasutatakse 1435 mm rööpmelaiust, kuid osa teekonnast läbitakse 1520 mm raudteevõrgul. Rööpmevahe muutumise tõttu vahetatakse piiril vagunite all olevad ratastega pöördvankrid sobiva rööpmelaiusega pöördvankrite vastu. Konteiner ja selles olev kaup jäävad selle protsessi käigus vagunile. Tegemist on kliendi jaoks tavapärase veoprotsessi osaga, mille korraldamise eest vastutab raudteeoperaator ning klient ise sellega tegelema ei pea.
Täiskonteineri ehk FCL-veo puhul konteinerit selle protsessi käigus ei avata (kaupa ei laeta ümber). Osakonteinervedude ehk LCL puhul toimub ka kauba füüsiline ümberlaadimine. Hiinas laaditakse erinevate klientide saadetised ühte konteinerisse ning Euroopa terminalis konteiner avatakse ja saadetised eraldatakse. Eestisse jätkub transport tavapärase veokiga.
Kui kaua võtab raudteetransport Hiinast Eestisse aega?
Transpordiaeg sõltub sellest, kas tegemist on täiskonteineri (FCL) või osakonteinerveoga (LCL). Transpordiaega arvestatakse alates rongi reaalsest väljumisest Hiina viimasest raudteejaamast, mitte alates kauba pealekorjest müüja juurest.
FCL ehk täiskonteinerveo transpordiaeg Hiina viimasest raudteejaamast Eestisse on eeldatavalt 20–25 päeva. Raudteetranspordi osa lõpeb üldjuhul Małaszewicze terminalis Poolas. Sealt transporditakse konteiner edasi Eestisse konteinerveokiga.
LCL ehk osakonteinerveo transpordiaeg Hiina viimasest raudteejaamast Eestisse on eeldatavalt 30 päeva. LCL-saadetised jõuavad raudteel üldjuhul Małaszewicze terminali Poolas. Seal laaditakse konteiner rongilt maha ja viiakse vaheterminali, kus konteiner avatakse, erinevate klientide saadetised eraldatakse ning kaup laaditakse ümber tavapärasele veokile. Sealt jätkub transport läbi vaheterminalide Eestisse.
Transpordiajad ei sisalda kauba pealevõtmist Hiinas, transporti Hiina raudteeterminali, ekspordiformaalsusi ega rongi väljumise ootamist. Kõik transpordiajad on hinnangulised. Tegelikku transpordiaega võivad mõjutada terminalide koormus, piiriületused, rongigraafikute muudatused ning vabade kohtade saadavus, eriti kõrghooajal.
Kui palju maksab raudteetransport Hiinast Eestisse ning millest hind sõltub?
Raudteetransport asub hinna poolest üldjuhul meretranspordi ja lennutranspordi vahel. Lihtsustatud võrdlusena võib öelda, et kui meretranspordi hind on 1, siis raudteetranspordi hind on ligikaudu 2–3 ja lennutranspordi hind 10 või rohkem. Tegemist on näitliku suhtega, mitte konkreetse veohinnaga.
Hind sõltub kauba mahust, kaalust, tüübist, asukohast Hiinas, valitud tarneklauslist ning sellest, kas tegemist on FCL- või LCL-veoga.
LCL-veo puhul arvutatakse hind vastavalt kauba mahule ja kaalule. ETS Logistics korraldab Hiinast Eestisse raudteetransporti alates 1 m³ saadetistele. Meie senise veostatistika põhjal tasub alla 1 m³ saadetiste puhul kaaluda ka lennutransporti, sest kaubamahu vähenedes muutub raudtee- ja lennutranspordi hinnavahe järjest väiksemaks.
FCL-veo puhul kujuneb hind konteineri kohta. Minimaalne veomahu ühik on 40 jalga ehk üks 40DC või 40HC konteiner või alternatiivina kaks 20DC konteinerit.
Hinda mõjutab oluliselt ka kauba tüüp. Ohtliku kauba, näiteks liitiumioonakude, energiasalvestite või akut sisaldavate seadmete transport võib olla tavakaubast oluliselt kallim või mõnel juhul konkreetse raudteeühenduse puhul keelatud. Sellisel juhul tuleb kontrollida kauba klassifikatsiooni ja vajalikke dokumente, näiteks SDS-i, UN-numbrit või UN 38.3 Test Summary dokumenti.
Samuti mõjutavad hinda kauba pealevõtmise asukoht Hiinas, transport sobivasse raudteeterminali, kehtivad tariifid ja vabade kohtade saadavus, eriti kõrghooajal.
Kuidas toimub raudteetranspordi tellimine Hiinast Eestisse?
Raudteetranspordi hinna arvutamiseks vajame kauba kogumahtu (m³), kaalu (kg), peale- ja mahalaadimiskoha aadresse ning tarneklauslit (näiteks FOB või EXW). Ohtliku kauba puhul on vaja ka kauba klassifikatsiooni ja vastavaid dokumente.
Hind sõltub nendest andmetest. Kui Sul ei ole kogu vajalikku infot, saada meile Hiina müüja nimi ja mobiiltelefoni number. Aitame müüjaga ühendust võtta ning vajaliku info üle kontrollida. Kasutame selleks Hiinas laialt levinud suhtlusrakendust WeChat, kus Hiina ettevõtted vastavad üldjuhul kiiresti. Sinu antud müüja kontaktandmeid me kolmandate osapooltega ei jaga. Spetsiifilisema kauba, näiteks ohtliku või eritingimusi nõudva saadetise puhul kaasame suhtlusesse ka ETS Logistics Hiinas kohapeal paikneva agendi, kes aitab kontrollida vajaliku dokumentatsiooni olemasolu.
Anname nõu ka selles, kas konkreetse kauba jaoks on raudteetransport sobivaim veoviis või on tulenevalt kauba eripärast, veopiirangutest, hinnast või transpordiajast mõistlikum kaaluda lennu- või meretransporti.
Hiinast kaupa ostes soovitame võimalusel kasutada FOB- või EXW-tarneklauslit. Need on Hiinast kaupade importimisel väga levinud tarneklauslid, sest annavad ostjale parema kontrolli transpordikulude üle ning selgema ülevaate ja kontrolli kauba liikumisest.
Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui Hiina müüja pakub ise näiliselt soodsa hinnaga transporti Eestisse. Enne kauba eest tasumist soovitame üle kontrollida, milline on tegelik transpordi kogukulu kuni kauba kättesaamiseni Eestis. C-tarneklauslite puhul võib esialgne veohind tunduda väga soodne, kuid Euroopas võivad lisanduda terminali-, käsitlus- ja muud kohalikud kulud. DDP puhul võivad lisaks tekkida tollivormistuse ja maksudega seotud riskid.
Sageli selguvad need probleemid alles siis, kui kaup on juba teel ja võimalused olukorda muuta on piiratud. Seetõttu soovitame transpordi tegeliku kogukulu ja tingimused üle kontrollida enne müüjale kauba eest tasumist. Müüja pakutava transpordi võimalike lisakulude ja riskide kohta saab pikemalt lugeda artiklist „Hiina transport – millele peaksid enne mõtlema?“.
Kuidas toimub tollivormistus Hiinast Eestisse saabuva raudteetranspordi korral?
Hiinast Eestisse saabuvale kaubale tuleb vormistada impordideklaratsioon. Kuna raudteetranspordi osa lõpeb üldjuhul Małaszewicze terminalis Poolas, liigub kaup sealt Eestisse transiidiprotseduuri (T1) alusel. Edasine protsess sõltub sellest, kas tegemist on täiskonteinerveo (FCL) või osakonteinerveoga (LCL).
FCL-veo korral liigub konteiner Małaszewiczest Eestisse konteinerveokiga ilma kauba vahepealse ümberlaadimiseta. Veok suundub Eesti tollipunkti, kus T1 transiit lõpetatakse ja kaubale vormistatakse impordideklaratsioon. Pärast deklaratsiooni kinnitamist Maksu- ja Tolliameti (EMTA) poolt ning kauba vabastamist saab konteinerveok jätkata teekonda mahalaadimiskohta.
LCL-veo korral liigub kaup Poolast Eestisse tavapärase veokiga läbi vaheterminalide, peamiselt Leedus, samuti T1 transiidiprotseduuri alusel. Eestis jõuab kaup Maardu tolliterminali, kus T1 transiit lõpetatakse ning kaup paigutatakse tolliterminali. Seejärel vormistatakse impordideklaratsioon. Pärast deklaratsiooni kinnitamist EMTA poolt ja kauba vabasse ringlusse lubamist saab kauba tavapärase veokiga kliendi lattu toimetada.
Kirjeldatud protsess võib esmapilgul tunduda keeruline, kuid tegemist on tavapäraste tollitoimingutega, mida teeme igapäevaselt koostöös oma tollideklarandi ning Poola ja Leedu agentidega. Klient ei pea veo vaheetappide ega T1 transiidiprotseduuri korraldamise pärast muretsema.